LUKUD ja SULGURID

e. sulgemisvahendid (sks. schliesstechnik)

Koostanud Jaan Märss



(JM) -  minu  poolt tõlgitud või  tõlgendatud  nimetus

Foto: ERM D 20:26/ab - Eesti Rahva Muuseum, URL=https://opendata.muis.ee/object/597157




SISUKORD.

SULGURID -  sulgemisvahendid, mille avamiseks pole vaja võtit.

Põikpuud ja -latid - ingl. crossbar, rootsi.k. låsbom
  • põikpuu -   sks. querbaum, ingl. crossbar, rootsi.k. låsbom
  • paarisvärava sõlgpuu
  • kramp ja obadus - rootsi.k. låsbom
Haagid - sks. haken, ingl. hook
  • harilik konkshaak
  • aknahaak
riivhaak - sks. hakenriegel, ingl. hook bolt  
  • haaksulgur (JM) - sks. hakenfalle, ingl. hook latch
 Riiv e. lükandriiv - sks. schieberiegel,  ingl. slide bolt
  • lattriiv - sks. vierkantriegel,  ingl. flat sliding bolt
  • poltriiv - sks. bolzenriegel, ing. sliding bolt latch
  • spingalett - ingl. thumb latch, sks. spingalette, vn.  шпингалет
  • lukkriiv (JM) - sks. schlossriegel
  • kremoon - sks. kremone, stangenschloss, ingl. cremone
  • basküül (JM) - sks. basküle
  • vedruriiv - sks. federriegel,  ingl. spring bolt
Pöördriiv - sks. drehriegel, ingl. rotating bolt
  • akna pöördriiv
  • aknapöörad - mantelraamile ja tasaraamile
  • pöördkremoon e. espanjolett - sks. drehstangenriegel, ingl. espagnolette
  • ukse tõsteriiv e. nookur  -  sks. hebefalle, ingl. lifting latch,  vn. щеколда 
Põrksulgur  - sks. falle, schnapper, ingl. slam latch
  •  põrkriiv - sks. schrägfalle, ingl. slam bolt latch
  •  rullsulgur - sks. rollfalle, ingl. rolling latch 
Kangsulgur (JM)  - sks. hebelverschluss, spannverschluss,  ingl. lever latch, toggle spring latch,
vn. рычажная защёлкa
  • kastilukud - kangiga, aasaga, lukuga
  • rihmapingutid
LUKUD -  sulgemisvahendid, mille avamiseks on vaja võtit, koodlukkude puhul koodi.
Sulgemise põhimõtted

Võtmete tüübid.

Vedrude tüübid

Lukkude turvaelemendid
  •  tihvtmuuk (JM)  - sks. stift, fallriegel, ingl. pin tumbler
  • vedrumuuk (JM)   - sks. sperrfeder, ingl. ward spring
  • kidavedru (JM)  - sks. sperrfeder, ingl. barbed spring (s.o. "kida- või ogavedru")
  • võtmekarbik(JM)  e. võtme pöörde tõkesti  - sks. besatzung, kapelle, ingl. key turning ward,
  • profileeritud võtmekeel  - sks. buntbartschloss,  ingl. key push warding
  • kangmuuk (JM) e. lihtsalt "muuk"  - sks. zuhaltung, ingl. lever tumbler (s.o. "kangmuuk")
  • Bramah´muuk (JM)sks. Bramah sperre, ingl. Bramah tumbler
  • kassettmuuk (JM) -  sks. kassettensperre,  ingl. wafer tumbler
  • ketasmuuk - sks. sperrscheibe, ingl. disk tumbler
LUKUTÜÜBID LÄBI AJALOO.
Puitriiv-lukk (JM)  - sks. holzriegelschloß, ingl. wooden bolt lock

Puidust tihvtlukk - sks.  fallriegelschloß,  ingl. wooden pin tumbler lock

Vedrumuukidega  lukk - sks. sperrfederschloß  ingl. ward spring lock

Pakk-lukk (JM) e. puitplokk-lukk -
    - rootsi k. stocklås (s.o. "pakklukk"), sks. holzblockschloß,  ingl. wooden block lock 
 
Vedrumuukidega käsiriiv-lukk (Rootsi, Dalarna)

Rauast riivlukk - sks. schieberiegelschloß,  ingl. sliding bolt lock

Vedrulukk - sks. federschloß,  ingl. spring  latch

Kummitud karplukk (JM)  e.  tasklukk (V.Konsap, K.Kaplinski)

Tapitud karplukk  - sks. kastenschloß, ingl. rim lock 

Kirstu- ja laekalukud  -   sks. kistenschloß / truhenschloß, ingl. chest / box lock
 Tabalukk e. ripplukk - sks. vorhängeschloß, ingl. padlock

Tööstusliku perioodi lukud:
Kasutatud lähtematerjal:
Saksa, inglise, vene, rootsi ja prantsuse Wikipedia 
Kesk- ja uusaegsed lukud-võtmed -   URL=http://www.historicallocks.com 2017 (Raine Borg)
Antiik- ja varakeskaegsed võtmed  - URL=http://romanlocks.com/Keys.htm 2017 (Donald Jackson)



LUKUD ja SULGURID.


SULGURID -  akende, uste ja luukide sulgemisvahendid,
mille avamiseks pole vaja võtit.

Põikpuud ja -latid  - ingl. crossbar, rootsi.k. låsbom

Põiklatt  - sks. querbaum, ingl. crossbar -  on lihtsaim ja ilmselt vanim ukse sulgemise vahend.  Latt võib olla nii puidust kui ka metallist. Põiklatt  toetub konsooltappidele. Ühe ukselehe korral peavad tapid ulatuma ka  ukse kõrval olevale seinale, paarisuste korral piisab ka ainult ustel olevatest tappidest.

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-39  (2017 Raine Borg)

Sõlgpuu (A.Veski) on paarisvärava  põiklatt, mille üks pool kinnitub uksele jäigalt, teine pool suletakse krambi ja obaduse abil, Obaduse riivistamiseks kasutatakse pulka või tabalukku.

Sõlgpuuks nimetatakse meie rahvapärasesarhitektuuris igasugust sidepuuud. Sõlgpuu kramp on sepistatud klambrina, mis haarab sõlgpuud, obaduse otsad läbivad laudukse ning on löödud seestpoolt kõveraks. Õhukeste laudade puhul kinnitatakse ukse sisepoolele vastav tugevduskots. 

ERM EJ 1:19, Eesti Rahva Muuseum,
http://www.muis.ee/museaalview/612877
Kramp ja  obadus (sepistatud komplekti puhul kinnitub kramp teise obadusega)

MÄRKUSI:  eesti keeles kasutatakse sõna obadus  asemel ka lihtsalt sõna sepisaas;
rootsi keeles on  sepistatud krambil  ja põiklatil sama nimetus - låsbom;
 
Lukuelemendina moodustavad  kramp ja obadus koos tabalukuga  lukkriivi.


Haagid  -  sks. haken, ingl. hook
 
Konkshaak - sks. haken,  ingl. hook ("konks") -  on  konksühendus, mida kasutatakse uste ja akende sulgemiseks.
 
  • aknahaak, mille liikuvaks elemendiks on konks, kinnituvaks elemendiks on kaks kruviaasa

  • aknahaak, mille liikuvaks elemendiks on aas, kinnituvaks elemendiks on obadused (sepistatud aasad)

    URL=http://www.sepad.ee/ehitus/aknale/tuulehaak

  • riivhaak  -  sks. sks. hakenriegel, ingl. hook bolt - mööda  pinda libisevas seades moodustavad haak ja aas omavahel pöördriivi.
Pildil on näha libisevas seades haak, mis riivistab silmtapi, kui see läbib plekis oleva  ava.
Tegemist on raudkirstu kaanelukku katva pleki ühe kinnitushaagiga (17.saj. lõpp). Samasuguste riivhaakidega on kinnitatud omavahel ka turviste ja kiivrite osad.

Raudkirst, TLM _ 5198 KM 23, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1188497
Haaksulgur - sks. hakenfalle, ingl. hook latch - on vedruga pöördriiv, mida kasutatakse lükandustel


Riivid e. lükandriivid  -  sks. schieberiegel, ingl. slide bolt, slip bolt  - on liikuv tappühendus (või ka lukuelement), mida lükatakse pikisuunas.  Riivi küljes võib olla ka kramp või aasad, mille abil  saab riivi tabalukuga lukustada - sks.k.  schlossriegel 

Lukuelemendina  esineb lükandriiv enamikus tänapäeva lukkudes.
  •   puidust ukseriiv
ERM Fk 2946:818
URL=http://www.muis.ee/museaalview/1657762
  •  lattriiv -  sks. vierkantriegel,  ingl. flat sliding bolt - tänapäeva kataloogist, tabaluku jaoks on riivil lukustuskõrvad
  •   poltriiv (sks. bolzenriegel, ingl. sliding bolt latch) tänapäeva kataloogist,  tabalukuga lukustamiseks on  poltriividel vägapalju erinevaid võimalusi 

MÄRKUS:  mõlemad ülaltoodud riivitüübid, mida saab tabalukuga lukustada, on  täpsemalt öeldes  lukk-riivid (sks. schlossriegel)
  •   spingalett -  sks. spingalette, ingl. thumb latch, ka espagnolette,  vn. шпингалет - algupärasel kujul espagnolette - on tähistanud kõiki  ümarmaterjalist riive, mis fikseeritakse pideme pöördega.  Tehniliselt on tegemist bajonett-lukustusega.
MÄRKUS: sama nimetusega tähistatakse ka pöördkremooni (sks. drehstangenriegel, ingl. espagnolette), mis pole põhimõttelt siiski mitte lükandriiv, vaid pöördriiv,
Vedruriiv - sks. federriegel,  ingl. spring bolt, ka dead bolt latch -  riivi avamine vinnastab vedru, sulgemine toimub päästikust.
  •  mööbli vedruriiv tänapäeva kataloogist

Lukuelemendina esineb vedruriiv  tänapäeva põrklukkudes nn. turvariivina  
(ingl. k. dead bolt), mille sulgemiseks on vastav päästik




Kremoon - sks. kremone, stangenschloß, ingl. cremone -  on kõrgete akende ja turvauste riivistamiks kasutatud lükandriiv,  mille pidemest pöörates liiguvad riivid eri suundades. Riividel  on enamasti poolümar ristlõige.
  • vana kremoonikomplekt



  • sama kremoon seestpoolt: hammaslattide vahel pöörleb hammasratas, mis on ühendatud pöörakujulise pidemega. Pidemestpöörates liiguvad lattriivid eri  vastassuundades.
  • Basküül (sks. basküle)  on  kremoon, mille pööraal on hammasülekande  asemel liigendiga hoova  (tugeva korpuse sees on kepsude paar, mis muudab pöörleva  liikumise  pikisuunaliseks)

    MÄRKUS: Sama nimetust kannab "lahtimurtava" lukustusega  jahipüssi liigend
 
Pöördkremoon  - sks. drehstangenriegel, ingl. espagnolette - erineb lükandriividest (ka poltriivist) selle poolest, et riivistamine toimub ümarmaterjalist riivilatti pöörates. Lati otstes olevad konksud toimivad seejuures pöördriividena, mis haaravadvastusest kinni. Konksu kõverus võimaldab tõmmata akna või  ukse eriti tugevasti  kinni). 

Eestis esineb pöördkremoone ajalooliste ehitiste kõrgetel akendel.
Kõige rohkem kohtame pöördkremoone tänapäevastel merekonteineritel.


Pöördriivid - sks. drehriegel, ingl. rotating bolt - pöördriivi tapp ei liigu pikisuunas,vaid pöördub  vastuse taha
  • sissetapitav akna pöördriiv tänapäeva kataloogist.
    Eestis     paigaldatakse sageli vanade ehitiste restaureeritud akendele

    MÄRKUS:  Paigaldamisel tasub jälgida, mispidi see paigaldada:
    akna raputamisel peab pöördriiv langema "kinni", mitte  vastupidi!
  • aknapöör  mantelraamile  -  paigaldatakse sageli vanade ehitiste restaureeritud akendele
 
  • aknapöörad tasaraamile
LUKUELEMENDINA esineb pöördriiv tänapäeva odavatel  silinderlukkudel ( "postkastilukk"  -  vt. kassettlukk)
Tõsteriiv - sks. hebefalle, ingl. lifting latsh , vn. щеколда - on pöördriiv, mida kasutatakse laudukse põrksulgurina.
Sulgur toimib, sõltumata ukse kokkukuivamisest. Pöördriiv toimib oma raskusega.


Lukuelemendina esineb tõsteriiv veel  karplukkude tuuleriivina, kus see on ühendatult käepidemetega.
  
  • laudukse tõsteriiviga sulgur, mis on avatav  mõlemalt poolt

    URL=http://www.sepad.ee/ehitus/uksele/taluukselink


Põrksulgurid  - sks. falle, ingl. latch -   on sulgur, mis fikseerib kinnilükatud ukse. Välisuste puhul nimetatakse sageli ka "tuuleriiviks".

Lukuelemendina esineb põrksulgur ajaloolistes vedrulukkudes ja tänapäeva nn. snepperlukkudes, tuuleriivina on põrkriiv enamiku süvistatud ukselukkude osaks.
  Põrkriiv - sks. schrägfalle, ingl. slam latch -  on kaldotsaga vedruriiv.

  • põrkriiviga sulgur tänapäeva kataloogist
 Rullsulgur - sks. rollfalle, ingl. rolling latch - on vedruriiviga sulgur, mille otsas on rullik (pikisuunas  liikuvat riivi kasutatakse ainult rulliku väljaaste reguleerimisek).  Kuna ukse ja valtsi vahe peab olema täpne, saab rullsulgurit kasutada ainult kindlalt mõõdus püsivatel uksetahvlitel   (mööbliuksed,  metall- ja klaasuksed). Asendamatu on rullsulgur lukustatavatel pendel-ustel.
  • rullikuga sulgur tänapäeva kataloogist

Lukuelemendina kasutatakse rullsulgurit sissetapitavates peitlukkudes, millel puudub pööratav link või nupp.


Kangsulgurid (JM) - sks. hebelverschluss, spannverschluss,  ingl. lever latch, toggle spring latch, vn. рычажная защёлка - on pingutina toimiv sulgur, mille käsitsemisel  kasutatakse kangi põhimõtet.  Vastav liigend muudab pingutamise suund  nii, et pinge  fikseerib ühenduse. (Pinge kadumisel võib kangsulgur ise avaneda, seepärastkasutatakse fikseerimiseks sageli veel splinti või väikest lukku.)
  • nn. kastilukk  on tänapäeval  kõige levinum kangsulgur (transpordikastid,  sõjaväe varustuskastid)
  • aasaga kastilukku saab plommida traadiga, fikseerida splindiga või sulgeda väikese tabalukuga
  • kohvrilukuna kasutatud kangsulgurit saab lukustada
  • rihmapingutaja vanadel suusasidemetel

Eesti Spordimuuseum;  suusaside ROTANLOUKKU, Soome ESM Fp 3297:5 S 9522; Faili nimi :ESM_3297_0005_S.jpg
URL=http://www.muis.ee/museaalview/2355744k


    Tagasi lehe sisukorda...



Lukk  e.  sulgemisvahend, mis on avatav võtmega (sks. schloss, ingl. lock, vn. замок )


        ÜLDOSA.

         ERIOSA. Lukutüübid läbi ajaloo.


 
Lukkude üldine jaotus vastavalt sulgemise põhimõttele.

lükandriiviga lukud  - sulgevaks elemendiks on pikisuunas liikuv lükandriiv  - sks. schieberiegel, ingl. slide bolt  - mis esineb enamikus lukkudes, v.a. allpool toodud lukud
kidavedruga lukud - sulgevaks elemendiks    on kidavedru - sks. sperrfeder,  ingl. barbed spring - mis võib olla ühendatud kas  liikuva või fikseeritud lukuelemendiga
käärlukud - sulgevaks elemendiks vedruga  haaksulgur  -  sks. zangenschloß, ingl. ward spring

silinderlukud  -  sulgevaks elemendiks on silindrikujuline  pöördriiv  -   sks. zylinderschloß, ingl. cylinder lock

MÄRKUS: tänapäeva silindermehhanismiga ukselukk on  kombineeritud lukk:  selle  "lukusüdamik" on harilikult pöördriiviga lukk,  mis on liidetud lihtsale riivlukule võtmeaugu blokeerijaks.

Võtmete tüübid ja võtme turvaelemendid (võtme tõkestid - ingl. ward)
Jaotus vastavalt kujule.
  •  Pöördvõti - sks. drehschlüssel, ingl. turning key
  •   Keelega võti - sks. bartschlüssel, ingl. bit key
  •  Topeltkeeltega võti - sks. doppelbartschlüssel, ingl. double bit key
  •   Profiilkeelega võti - sks. buntbartschlüssel
  •  Pistikvõti - sks. schubschlüssel, ingl. push key
  •   Riiv-võti - sks. schiebeschlüssel, ingl. latch key
  •  Õõnesvõti - sks. hohlschlüssel, ingl. hollow key
  •   Pumpvõti - sks. Bramah Schlüssel, ingl. Bramah Key
  •   Kruvivõti - rootsi k. skruvnuckel, ingl. screw key  
  •   Pressitud lamevõti (e. k. "sneppervõti")
  •   Topelthammastusega lamevõti
  •   Abloy e. ketasluku võti

Jaotus materjali ja valmistamise viisi järgi.
  •   valatud võti (nt. Antiik-Rooma pronksvõti, tänapäeva survevaluna valmistatud võti)
  •   sepistatud võti  (raud- või terasvõtmed  kuni 16. sajandini)
  •   monteeritud võti  (raudosadest joodetud 16. sajandi võti)
  •  vormis löödud sepisvõti (terasvõti 18. sajandil ja hiljem)
  •   pressitud võti (erinevate silinderlukkude lamevõtmed)
  •   kombineeritud materjalidest võti (näit. kullatud pronkspideme ja rauast varrega võtmed)

    Vanemate võtmete kohta vt. detailsemalt: http://romanlocks.com/Keys.html (2017 Donald Jackson)


Lukuvedrude tüübid. (John Collins´i järgi)




                                                                                                                                                                                         
  1. Lihtne lehtvedru - alates  2. saj. m.a.
    Materjal (JM): jäigaks pinnitud separaud
     
  2. Kidavedrud -  alates  1. saj. e.m.a.
    Materjal (JM)    : jäigaks pinnitud separaud


  3. V-kujuline lehtvedru - alates 15. saj.
    Materjal (JM)    : jäigaks pinnitud separaud või ahjuteras



  4. Vedruna sepistatud riivtõkesti - alates  15. saj. 
    Materjal (JM)    : jäigaks pinnitud separaud või ahjuteras



  5. Rullvedru - alates 17. saj.
    Materjal (JM)    : lõõmutatud teras valtsitakse õhukeseks ribaks, sellest keeratakse ümber kandilise tapi vedru, mis seejärel karastatakse.


  6. Survevedru - alates 18. saj.
    Materjal (JM)    : jäigaks tõmmatud terastraadist keeratakse vedru.

  7. Tõmbevedru - alates 19. saj. 
    Materjal (JM): spetsiaalsest vedruterasest traat.
 
Külmalt keeratud spiraalvedru - esineb TLM  ühe varasema rahakirstu põrklukus. Lehtvedru ei ole keritud rullvedruna ümber tapi, vaid hõre spiraal on tapitud servast luku alusplaadile.
Materjal (JM): jäigaks pinnitud või valtsitud sepateras, mida on külmalt painutatud 

Rahakirst TLM _ 5185 KM 22 Tallinna Linnamuuseum
https://opendata.muis.ee/object/1195102 




 
Lukkude turvaelemendid  - riivi tõkestid (ingl. tumbler, sks. sperre)  ja võtme tõkestid (ingl. ward)

MÄRKUS: kuna enamik tõkesteid toimivad riivi kaudu, oleks nende eestikeelseks vasteks "muuk", võtme tõkestite (ingl.k. ward) puhul on otstarbekas piirduda seletavate terminitega (nii on see ka saksa keeles).

Allpool on sisu järjestuses:



Tihvtmuuk  - sks. stift, fallriegel, ingl. pin tumbler - riivitõkestiks on riiviavadesse asetuvad  väiksemad riivid e. tihvtid.
 
VÕTME TURVAELEMENDID: võtmel on erineva kõrgusega hambad, mis peavad tõstma tihvtid õigele kõrgusele. (Vt. puidust tihvtlukk,  tihvtidega silinderlukk)
         



Ilma võtmeta
Õige võtmega
Silinder pöördub
Valevõtmega



Riivi tõkestav vedru (vedrumuuk)   - sks. sperrfeder, ingl. ward spring - lükandriivi peale on seatud  vedru, mida võtme keel peab riivi vabastamiseks kergitama.
 
VÕTME TURVAELEMENDID. Võtmeks on riiv-võti (Hilis-Rooma) või pöördvõti (alates keskajast), mille keelel peab olema õige kuju:  hammastus, sõrmtappide kuju ja paigutus.

Vedrumuuk võib olla:
  •   survevedru
  •   vedrumuuk, mille ots blokeerib riivi
  •   muukriiv, mille peal on  eraldi vedru  (NB! - muukriiv esineb vahel ka ilma vedruta - nt. seifilukud)
  •   muukriivina sepistatud vedru

MÄRKUS :  vedrumuugi  ja kidavedru erinevuseks on nende erinevad rakenduspunktid:
    - vedrumuuk on ühendatud  luku korpusega ning selle vaba ots tõkestab riivi liikumist
    - kidavedru on needitud hoopis riivi külge  ning vedru püstine ots haagib end lukukorpuse  avasse



  •  vedrumuukidega lukud Hilis-Roomast (Raine Borg 2017)
 

http://www.historicallocks.com/.../19-Keys-and-locks-from-Imperial-Rome/

http://www.historicallocks.com/.../roman-door-lock/fallstiftl%C3%A5s.jpg 
  •  vedrumuukidega lukk, käsiriiviga (hiliskeskaeg)
http://www.historicallocks.com/.../Pull_locks_from_Dalarna_5_small.jpg

Luku joonistus -  Erixon. Låset förr och nu.
Võtme joonistus - Raine Borg.
  •   riivina painutatud vedrumuuk  (vasemal)
  http://www.historicallocks.com/.../Illustration-57  (Raine Borg 2017)
  •   muukriivi ja eraldi lehtvedruga lukk (alates 15. saj.lõpust)
 http://www.historicallocks.com/.../Illustration-59   (Raine Borg 2017) 



Kidavedrud - sks. sperrfeder, ingl. barbed spring  e. "ogavedru"  -  riivi  või tabaluku krambikülge onkinnitatud lehtvedrud,  mis on ühestotsast needitud, teine ots vedrutabend püsti.  Kitsama avaläbimisel painduvad  vedruotsad  ("kidad") maha,ava läbimise järel tõusevadjälle püsti, laskmata riivil/krambil  tagasi liikuda.
(Vt. kidavedrudega tabalukk, viikingiaegne laekalukk) 

VÕTME TURVAELEMENDID:  võtmeks on pistik-või riiv-võti, mille keelel peab olemavõtmeaugulesobiv kuju ning  kidavedrudele vastavad sisselõiked.

MÄRKUS:  vedrumuuk ja kidavedruerinevad  vedru rakenduspunkti poolest:

  •  vedrumuuk on ühendatud  luku korpusega ning  vabaots tõkestab riivi liikumist
  •  kidavedru on needitud  riivi külge  ning vaba ots haagib end lukukorpuse avasse)




                                                               



Võtmekeele tõkesti,  võtmekarbik.  Esmases järjekorras on muukimise eest hakatud kaitsma luku riivi. Kui võti pöörleb võtmekojas, siis peab võtme keel peab läbima pöördel tõkestid (sks. besatzung,  ingl. ward),  mis  moodustavad kokku võtmekarbiku (sks. kapelle).

VÕTME TURVAELEMENDID.Võtmeks on pöördvõti, mis pöörleb võtmekojas. Võtme keelel peavad olemas sisselõiked, mis võimaldavad keelel läbida tõkestid.
(Vt.  puitplokk-lukk, rauast riivlukk,  karplukk, vedrulukk, kirstu- ja laekalukud, tabalukk, tööstusliku perioodi lukud )

Võtmekarbik (sks. kapelle) oli alates keskajast kõige hinnatum lukuturvaelement, kuid 18. sajandi tööstusliku tootmise oludes kujunes see liiga keeruliseks.


- vedruluku võtme keelel ei ole keele otsani ulatuva läbilõiget

 

URL=http://www.historicallocks.com/en/site/hl/HistoricalLocks/Dictionary/  (Raine Borg 2017)



Profileeritud võtmekeel - sks. buntbartschlüssel,  ingl. ward  (ei eristata eelmisest tõkestitüübist)  - võti peab pikisuunas läbima võtmeaugu, millele on antud keerukas kuju.

  VÕTME TURVAELEMENDID. Võtmeks onpöördvõti, millel peab võtmeaugust sisenemiseks olema õigeprofiil.  (Vt. profiilvõtmega lukk)
  •  profileeritud keelega võti (pilt 18. saj. entsüklopeediast)



Kangmuugid  e. lihtsalt "muugid" - sks. zuhaltung, ingl. lever tumbler - riivi peal on šarniirselt õõtsuvad muugid,  millele on antud raami kuju. Raamide seesmised avad on ühetaolised, nii ülalt kui alt ulatub väljalõikesse hammas, mille vahelt peab läbi mahtuma riivil olev nelikant-tapp. Võtme keel kergitab raamide alumist serva, millele on antud erinev kõrgus. Et kergitada kõiki raame samale kõrgusele, peab võtme keel olema vastava hammastusega.

VÕTME TURVAELEMENDID: Võtmeks on pöördvõti, mille keele otsal on astmik: iga aste tõstab üht muuki. Kui muuk tõuseb liiga vähe, tõkestab riivi (riivil olevat tappi) muugi raami ülemine hammas. Kui võti tõstab muuki liiga palju, tõkestab riivi raami alumine hammas. Valevõtme korral riiv ei liigu, jõu kasutamisel kiilub võtme kinni.
(Vt. kangmuukidega e. Chubb´i lukk)


  • animatsioon muukide toimimisest 
    (Muugi väljalõigetes liigub  neljakandiline tapp, mis on needitud riivi küljele.
 
URL=http://de.wikipedia.org/wiki/ChubbschlossWikipedia


Bramah´muugid - sks. Bramah sperre, ingl. Bramah tumbler - silinderluku tõkesti : võtmeaugu vedrupõhjast ulatuvad esile  ühesuguse kõrgusega lehtmuugid, mille välisserval paiknevad erinevale kõrgusele tehtud sisselõiked.

 VÕTME TURVAELEMENDID. Torukujulise võtme otsa on tehtud erineva sügavusega sisselõiked, mille sisse lehtmuugid peavad sobima.  Õige võtme korral joonduvad väljalõiked samale ringjoonele, mis vabastab blokeerimisseibi  ning lukusilindrit saab võtmest pöörata. (Vt. pumplukk e. Bramah´lukk)

  •  pumpluku võti ja luku silinder koos tõkestilehtedega



Kassettmuugid -  sks. kassette,  ingl. wafer tumbler  -  silinderluku  tõkesti, mis koosneb ühesuguse võtmeavaga  plaatidest. Plaadid moodustavad pakina "kasseti", milles on  tavaliselt 4 plaati.

VÕTME TURVAELEMENDID. Võtmeks on pressitud lamevõti, mille serva(de)l peab olema täpne hammastus: lukuauku  lükkamisel  "kopeerib"  kassettvõti hammastuse,  ning õige võtme korral võtab kasseti  välispind silindri kuju, mis võimaldab silindril pöörelda.  (Vt. kassettlukk)

  Ilma võtmeta
 Õige võtmega
Silinder pöördub
  •  kasseti toimimise skeem



Ketasmuugid - sks. sperrscheibe, ingl. disk tumbler - silinderluku tõkesti, mis moodustub ketaste pakist. Kõigi ketaste keskel on ühetaoline võtmeava, kuid iga ketta välisserva on tehtud erineva paigutusega sisselõige.

VÕTME TURVAELEMENDID.  Võti on pöördvõti, millele on antud poolitatud ümarprofiil. Sellele on freesitud täpse nurga all faasid, millest igaüks pöörab üht ketast. Õige võtme korral asetuvad ketaste väljalõiked ühele joonele - ning paki välispinnale moodustub sirge soon. Sinna  langeb silindri pöörlemist takistanud  lukustuslatt, ning silinder on pöörlemiseks vaba. (Vt. Abloy e. ketaslukk)
  •   Abloy ketasmehhanismiga  nn. "lukusüdamik"





Lukutüübid  läbi ajaloo.

Puitriiv-lukk  - sks. holzriegelschloß, ingl. wooden bolt lock
  • sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
  • riivi tõkestid (muugid) - puuduvad
  • võtme tüüp - tavaliselt pöördvõti,  aga ka riiv-võti (vt. allpool illustr. "Keldi-rooma puitriiviga lukud")
  • võtme turvaelemendid:  võtme tundmatu kuju,  ümmargune võtmeava ei sisalda viidet võtmekeele
    pikkusele ja kujule
ETNOGRAAFILISED NÄITED EESTIST (18. - 19. saj.).  Kasutusviisi poolest kuulub võtmega puitriiv meil aidalukkude hulka.


AJALOOLISED  PUITRIIVIGA LUKUD
http://www.historicallocks.com/.../Sliding-bolt-locks/  (Raine Borg 2017)


 







                                                                         
 



Puidust tihvtlukk -  sks. fallriegelschloß  ingl. wooden pin tumbler lock -   meil etnograafias nimetatud ka kodalukuks.

- sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
- riivi tõkestid (muugid) - väiksemad puidust riivid (tihvtid), mis seisavad oma raskusega vertikaalselt
- võtme tüüp  - kammitaoline pistik-võti, riiv avatakse käega
- võtme turvaelemendiks  on  võtme hammaste erinev kõrgus

Oli tuntud kui "egiptuse lukk"(Raine Borg), tõenäoliselt pärineb aga veelgi varasemast Mesopotaamiast.

Eestis oli kasutusel kuni 20. sajandini, peamiselt aidalukuna (elamuid lukustati üldse harva).

Etnograafilise tihvtluku korpus paikneb ukse välisküljel, püstised puust tihvt-muugid seisavad oma raskusega, ja neid tõstetakse puust kammvõtmega, Seejärel lükatakse riiv käega lahti.

Hilis-Rooma puidust tihvlukud võisid paikneda ka ukse siseküljel ning neid avati läbi ukse raudvõtmega (nn. "keldi lukud" - Raine Borg).


ETNOGRAAFILISED NÄITED EESTIST (18. - 19. saj.).  Kasutusviisi poolest kuulub võtmega puitriiv meil aidalukkude hulka.

  •  foto lukuga uksest: kammvõti on asetatud paigale (alumine pulk),riivi ots on näha sellest kõrgemal
  
ERM Fk 2164:31, Eesti Rahva Muuseum,
http://www.muis.ee/museaalview/870111  


  •  puidust tihvtluku sisevaade
  
ERM 14717/a-f, Eesti Rahva Muuseum,
http://www.muis.ee/museaalview/658886
PUIDUST TIHVTLUKKE ROOTSIST.
         
  • puidust tihvtidega lukk ja kammvõtmed

URL=http://www.historicallocks.com/.../Pin-tumbler-locks-in-Sweden/  (Raine Borg 2017)


  •   viikingiaegse tihvtluku rekonstruktsioon raudvõtmega
Lukk paikneb ukse siseküljel, tihvtid (püstriivid) tõstetakse läbi lukuaugu üles  ankrukujulise võtmega. (Võtit pööratakse eelnevalt veerand pööret.

https://www.historicallocks.com/.../Fallstiftl%C3%A5s_i_Sverige_3_liten.jpg  (Raine Borg 2017)  
  



Vedrumuukidega lukud.


Vanim vedrumuukidega lukutüüp Hilis-Roomast.  LUkkudel olid juba pinnitud raudvedrud, mis võimaldas lukke paigaldada  ja kasutada igas asendis.
- sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
- riivi tõkesti:  vedrumuuk 
- võtme tüüp  - riiv-võti 
- võtme turvaelemendid : võtmekeele keerukas, sageli figuraalne kuju, mille nukid  pididläbima riivil  
  vastava kujuga avad ning tõstma ülesmuugivedru - seejärel nihutati riiv võtme abil lahti

 
  • hilisrooma ukselukk 

http://www.historicallocks.com/.../19-Keys-and-locks-from-Imperial-Rome/  (Raine Borg 2017)

  • tihvtide lükkamiseks riiv-võti  (keeruka paigutusega "sõrmed"pidid läbima vastava tõkestiplaadi avad

https://de.m.wikipedia.org/wiki/Datei:Roman_keys.jpg (Raine Borg 2017)


  • riiv-võtmega tihvtluku toimimise skeem

http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images/ (Raine Borg 2017)
  •  võtit kanti enamasti sõrme otsas, kõige väiksematele võtmetele anti sageli ka sõrmuse kuju
  
http://www.historicallocks.com/.../Collectors-associations/ (Raine Borg 2017)



Pakk-lukk e. puitplokk-lukk -
 rootsi k. stocklås e. "pakklukk", sks. holzblockschloß,  ingl. wooden block lock
- sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
- riivi tõkestid (muugid):  alates 15. sajandist vedrumuuk (võis olla ka muukriiv) 
- võtme tüüp  -  täispöördega võti, mis võis olla õõnes varrega
- võtme turvaelemendid :  kui riivi kaitseks on üksik tõkestav raud, siis on võtme keeleotspinnal vastav  
  väljalõige;  võtmeaugu tihvti korral  peabvõti olema õõnes


"Pakk-lukk - puitkorpuse ja rauast võtmega, mis pöörleb rauast mehanismis - oli levinud keldi mõjudega rauakultuuris üle kogu Euroopa. Neid on leitud Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Suur-Britannias ja Madalmaades.    Pakk-lukk olid kinnitatud ukse siseküljele ning koosnes raudriivist, mis oli monteeritud tugeva puupaku  süvendisse. Puust korpus oli sageli tugevdatud õhema rautisega. Kuna esimestel lukkudel polnud vedrusid, paigaldati lukk uksele või väravale vertikaalselt. Horisontaalselt paigaldatud pakk-lukud võeti kasutusele 15. saj.lõpul, siis muutus ka nende kuju. Raske raudvõti nihutas riivi sellel oleva kahe väljaulatuva nuki  abil. 14. sajandil hoidis riivi paigal lihtne lehtvedru,järgmisel sajandil lisati  turvaelemendina vedruga riivmuuk. Paljud suuremad pakk-lukud tugevdati  piki- ja põikirautistega. Rootsis oli pakk-lukk laialt levinud ka keskajal. Nad olid varajaste  kirikute ja ka tähtsate ilmalike hoonete ustel." (Raine Borg, tõlge - JM)

Puitploki sisse õõnestatud lukkudel võis olla üksik võtmekeele tõkesti, mis takistas riivi nihutamist muukrauaga. Kompaktse võtmekarbiku kinnitamiseks oli puust korpus liiga ebakindel (logiseva karbikuga lukku pole enam võimalik avada). Küll võib pakk-luku  võtmeaugus olla tihvt, mis nõuab õõnesvõtit ning takistab massiivse rauaga muukimist.

 
  • pakk-lukk 14. sajandi lõpust - riivi peal on ainult survevedru 
 
Artikkel - http://www.historicallocks.com/.../Woodstock-locks/ (Raine Borg 2017)
 
Illustr. - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-56/ (Raine Borg 2017)
  • pakk-lukk 18. sajandist - riivi kohal on vedruga muukriiv

 http://www.historicallocks.com/.../Illustration-60s/ (Raine Borg 2017)

 


NÄITED EESTIST.


  • Puust aidalukk Eesti Läänemaalt
    • lukk pole seestpoolt avatav
    • lukk on kasutatav nii vasakul kui ka paremal pool
  • Puust elamulukk Eesti oksjonilt:
    • riiv on seestpoolt avatav,
    • vastuseks on olnud rauast obadus, mis võis olla ka raidkivipiidal,
    • ilma tuuleliistuta uksevahe kohal moodustab puitploki ots  tuulekarbi (JM), mis katab ka obadust (aasa piidal)


  • sabaga aidalukk (ei ole laiemalt levinud, kuna takistab lauduksele diagonaalpõõna kinnitamist)
  
  Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:001283_ERM_13000.jpg
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/650867
  • erikujulise riiviga pakk-lukk

ERM 15286/ab.jpg  Eesti Rahva Muuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/656587



Vedrumuukidega käsiriiv-lukk (Rootsi, Dalarna)
- sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
- riivi tõkestid (muugid):  riivi kohal mitu vedrumuuki 
- võtme tüüp  -  veerandpöördega võti, mille keele otsas on pööratudsõrmtapid (iga vedru tõstmiseks üks),
  riiv lükati lahti käega  
- võtme turvaelemendiks on riivi läbistavad avad (nende konfiguratsioon), milleavadest peavad sõrmtapid  
  ulatuma läbi, et kergitada  vedrumuugid üles


                                                                                  
  •   vedrumuukide, käsiriivi ja pöördvõtmega lukk Rootsi Dalarnast. Sellele on keskajal eelnenud puidust  prototüüp (Raine Borg 2017)    
Võtme joonistus: Olle homman
 http://www.historicallocks.co/.../Olle%20Hommanolle_homman_7_small.jpg  

Luku pilt ja joonistus:  Erixon. Låset förr och nu.
http://www.historicallocks.com/.../Pull-locks-from-Dalarna/


  • vastava viikingiaegse luku toimimise skeem

  https://www.flickr.com/photos/historicallocks/5936609572/in/photostream/  (Raine Borg 2017)



Rauast riivlukk -sks. schieberiegelschloß, ingl. sliding bolt lock -
- pindlukk, mis on monteeritud raudplaadile, mehhanism on tagant avatud; erinevalt vedrulukkudest  puudub riivi kinni lükkav vedru
 sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
- riivi tõkestid (muugid):  alates 15. sajandist lisandub riivi kohale vedrumuuk
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik (alates 15. saj.)
- võtme tüüp  -  täispöördega õõnesvõti
- võtme turvaelemendid -  õõnesvõti, võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked



  • hilis-rooma rauast riivlukk,  vedrumuugi ja pöördvõtmega



http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images-2/ (Raine Borg 2017)
  • rauast riivluku funktsionaalne skeem pöördvõtmega, mis kergitab muukriivi -  uusaegne leiutis, mis esineb juba ka hilisemat tüüpi pakk-lukkudel 

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-57 (Raine Borg 2017)


Rauast riivlukkudel on olnud väike levik ning neid on säilinud vähe. Siseustel eelistati kasutada  vedrulukku ning välisuksi  lukustati üldse harva, sest keegi jäeti alati kodu valvama ning ta pani ukse seespoolt riivi. Aga kui välisuks või värav tuli lukustada, oli see enamasti lauduks, millele sobis paremini puidust pakklukk. 

Võrreldes vedrulukuga oli riivluku eeliseks pikem riiv, millele seati juba 15. sajandil  ka vedrumuuk - et takistada  riivi tagasilükkamist.  Vedrulukuga sarnaselt  oli riivlukule võimalik kinnitada ka kompaktne võtmekarbik (sks. kapelle).  

Rauast riivluku ebamugavus võis seisneda luku seestpoolt avamises,  milleks tuli kasutada mõlemat kätt:  ühe käega tuli kergitada vedrumuuki ning teisega tõmmata riivi ( vt. Illustr.). Lisaks oli uksele vaja  paigutada  täiendav sulgur, mis toimiks tuuleriivina. 


  •  rauast riivlukk  - elamulukk, mis lukustati väljast võtmega, seestpoolt avamiseks  tuli  tõsta vastavast pidemest riivmuuk ning teise käega  lükata  lukuriivi sabast

ERM D 20:26/ab - Eesti Rahva Muuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/597157

  •  riivluku toimimise skeem riivmuugi ja eraldi lehtvedruga

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-59  (Raine Borg 2017)

  



Vedrulukk - sks. federschloß, ingl. spring  latch
- sulgemise põhimõtte järgi  - vedruga lükandriiv
- riivi tõkesti (muuk)  puudub, riivi fiksaatoriks jääb poolpöörde lõpuni keeratud võti, vedruriivil võib olla  ka  blokeeriv lisariiv, mida saab kasutada vedruriivi päästikuna
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik 
- võtme tüüp  -  poolpöördega õõnesvõti 
- võtme turvaelemendid -  võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked (võtmekeelt täielikult lõhestavaid   väljalõikeid pole poolpöördega võtmel vaja).

Vedrulukk oli peamiselt siseustel kasutatud lukutüüp, mida oli ilmselt ka mugav kasutada. Selle väljastpoolt avamiseks tuli kasutada võtit, ning tõugata seejärel ust (uksed on valdavalt avanenud sissepoole!).  Seestpoolt avamiseks oli vaja kasutada vaid  üht kätt, millega tõmmata vedruriivi pidemest.  Ukse kinnilükkamisel  toimis vedrulukk  põrksulgurina.  

Väikeste mõõtmete tõttu sobis vedrulukk lisaks laudustele ka tahveluste raamile,  käepidemeks kinnitati  luku kohale  sepisrõngas, mida sai kasutada ka koputina.

Välisuste lukustamiseks vedrulukk ei sobinud, sest uksevahe muutub vastavalt niiskusele. Kui lauduks kuivab kokku, ulatub vedruluku põrkriiv vaevu piidani ning avarast uksevahest on luku vedruriiv  muukijale kergesti avatav. Seepärast eelistati välisuksel puidust pakk-lukku, harvemini rauast riivlukku.




  • vedrulukk arhailise "gooti" korpusega, mille sees on rullvedru (17. saj. - )

TLM Fn 7079:4  Tallinna Linnamuuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/2443473
  • vedrulukk tüüpiliselt kaarja tagaosaga, mille sisse pidi sobima pinnitud lehtvedru 

Kirstu- ja laekalukkudel moodustab lehtvedru täiesti sümmeetrilise kaare.
  • tõsteriivi ja lingiga vedrulukk - üleminekuvorm kombineeritud  karplukule 



Kummitud karplukk(JM) e. tasklukk (V.Konsap, K.Kaplinski) on taskukujuliselt väljakummitud raudkarbiga  lukk.


See on raudlukk, mille  mehhanism on  varjatud raudplekist välja kummitud raudkorpusega.

MÄRKUS: rauast riivlukud ja vedrulukud olid  enamasti mehhanismi poolt  avatud.  Suletuse poolest oli kummitud karplukk tapitud karpluku eelkäija.
Kummitud lukk võis olla nii pindlukk kui ka tabalukk.  Esimese karplukuna jäljendab selle raudkorpus sageli varasemaid lukutüüpe: seesmise paigutuse korral jäljendab lukk varasemat pakklukku, välise pindlukuna jäljendab paigutuselt jällegi tihvtidega puitluku traditsiooni. Samas võis kummitud karbiga lukk olla ka tabalukk.


  • neljakandiline kummitud tabalukk oli sajandeid esinduslikuks peetud lukutüüp, mis pärineb 16. sajandi Saksamaalt  (Raine Borg). Selle võtmeauku varjab keskmine naast, mis käib šarniiriga üles

Tallinna Linnamuuseum,  TLM 8535 KA 851
URL= http://www.muis.ee/museaalview/1202067


  • seesmise paigutusega kummitud lukk kinnitati  enamasti ukse siseküljele ja oli avatav võtmega väljaspoolt. Lukk meenutab kuju ja kinnitusviisi poolest varasemat puidust pakk-lukku. Samas olid need raudlukud pakklukkudest palju väiksemad. Kasutati neid seesmistel laudustel. 

Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 7079:48
URL=http://www.muis.ee/museaalview/2443516
 
  • seesmise paigutusega kummitud lukk (vedrulukk), millele on antud gootipärane kuju. Terasest rullvedru poolest  ei saa  olla siiski vanem  17. sajandi   teisest poolest. 
  

  Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 7079:4
  URL=http://www.muis.ee/museaalview/2443473

  • seesmise paigutusega kummitud lukk (vedrulukk), millele on antud ringvedrule  vastav traditsiooniline kuju. Ringvedru asemel on  siiski näha kas spiraalne või rullvedru.

 Tallinna Linnamuuseum TLM 5067 KA 694
URL=http://www.muis.ee/museaalview/1200309
  • välise paigutusega kummitud lukk aidauksel.  Lukk on tüübilt surulukk, mis on avatav vaid väljast.
    Uksel on lükandriiv, mida lükkab suruluku kramp. Võti avab luku, liigutades sees kaldotsaga vedruriivi. Luku sulgemiseks tuleb vaid krambile suruda.
  • kummitud surulukk kirstul,  mis lukustab kaanele kinnituva krambi.
  


Tapitud karplukk  (sks. kastenschloß, ingl. rim lock)
Tapitud karplukk  on pindlukk, mille lukukarp on nurkadest ühendatud rauast tappide ja neetidega. (vs. varasematel rauast  karplukkudel oli korpus väljakummitud rauast.)

MÄRKUSI:
  • tänapäeval  nimetatakse karplukuks igasugust süvistamata nn. pindlukku (vs. sissetapitud- e. "peitlukk")
  • uustoodanguna valmistatud karplukkude üks nurk on tavaliselt painutatud ning ülejäänud on seestpoolt keevitatud
- sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk  
- riivi tõkestid (muugid):  üks või mitu vedrumuuki
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik
- võtme tüüp  -  täispöördega võti, mis võib olla õõnes
- võtme turvaelemendid -  õõnesvõti, võtmekeelel karbikule vastavad väljalõiked


VARASEMAD LUKUD VÄLISUSTEL. Lauduksele, mille uksevahe muutub sõltuvalt niiskusest, ei sobi lühikese riiviga vedrulukk ning on põhjust arvata, et seal kasutati sajandeid puidust pakk-lukku, mida vajaduse korral tugevdati täiendavate rautistega. Vähesel määral on säilinud ka seestpoolt avatavaid pakk-lukke, mille riivi on võimalik käsitsi  avada/sulgeda ka seestpoolt. Suuri välisuksi ja väravaid on siiski avatud-suletud vaid seestpoolt (riivid, krambid, poomid). 

Pakk-lukku võis välisustel asendada suurem  rauast riivlukk,  mis oli vedrulukkude kombel veel tagant avatud. Kui suurel laudadest välisuksel kasutati sajandeid pakk-lukku, siis võib oletada, et  tahvelukse raamil  eelistati suhteliselt  väikeste mõõtmetega rauast riivlukku.

Karpluku üheks eellaseks oli kummitud karplukk. Selle väliskuju ja paigutusviis imiteerisid osalt veel puidust eelkäijaid, kuid väikeste mõõtmete tõttu ei suutnud kummitud karplukk neid varasematel välisustel asendada.

TAPITUD KARPLUKK on tagantpoolt suletud rauast riivlukk, mis asendas 17. sajandi jooksul varasemad lukutüübid välisustel. Varasemaid välisuste lukke on säilinud vaid seesmistel laudustel.
Luku rauast karbile liideti kompaktselt juurde ka põrkriiv, milleks oli enamasti käepidemetest avatav tõsteriiv . (MÄRKUS: pakk-lukk  või rauast riivlukk ei sulgenud  kinnitõmbamisel ust -  lukuriiv tuli sulgeda seestpoolt käsitsi.)

Kombineeritud karpluku üleminekuvormina on säilinud tõsteriivi  ja pidemetega vedrulukke, mis olid veel tagantpoolt avatud. Tuuleriivi  pidemena levis Euroopas  laiemalt nupp või pöör, saksa kultuuripiirkonna idaosas tekkis ebavõrdsete otstega  pöör, millest arenes aja jooksul  ukselink.
 
Külmemas kliimas (näit. Eestis) lisati lukukarbile üle piida ulatuv tuulekarp(JM), mis kattis uksevahe tuuleliistu  väljalõike kohal (vt. illustr. "- riivide otsi katab tuulekarp"). Taoline tuulekaitse võis olla "laenatud" elamute uste pakk-lukkudelt.


    

  • karplukk tõsteriiviga, mis on tuuleriiviks.  Lükandriivi seestpoolt  avamiseks/sulgemiseks on  kangimehhanism - 18.saj.


http://www.historicallocks.com/.../Illustration-62  (Raine Borg) 


http://www.historicallocks.com/.../Illustration-63  (Raine Borg)



  •  karplukk tõsteriivi ja põrkriiviga, viimase seestpoolt  avamiseks on rõngakujuline pöör
 
ERM A 426:3269  Eesti Rahva Muuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/597593
  •  riivi otsi katab tuulekarp (JM), mis asendab uksevahe kohal  puuduvat tuuleliistu
  

  •   uuem karplukk aidale või keldrile, riivi tõkestiks on  muugid (kangmuugid)
  
EPM 687:1 E 257:1  Eesti põllumajandusmuuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/1240416
 




Kirstu- ja laekalukud - sks. kistenschloß / truhenschloß, ingl. chest / box lock
  Sulgemise põhimõtte järgi olid: - Hilis-Roomas ja viikingiajal - lükandriiviga lukud, keskajal -  tabalukud,  uusajal lisandusid käärlukud
  • võtme turvaelemendid :  riivlukkudel sõrmtapid keelel, käärluku võtmel karbikule vastavad väljalõiked


Varasemad kirstu- ja laekalukud.


Hilis-Rooma laekad.
Hilis-Rooma väikest riiv-võtit kanti sõrmusena, sellega avati ehtelaegast, mille  siseküljel oli vedrumuugi  ja  lükandriiviga lukk. Laekal pidi olema väljas rippuv kramp, mille aas ulatus läbi laeka seina ning riivistati seestpoolt lükandriiviga.

  URL= http://www.historicallocks.com/.../Collectors-associations/ (Raine Borg 2017)

  • riiv-võtmega tihvtluku toimimise skeem & tihvtide lükkamiseks riiv-võti  (keeruka paigutusega "sõrmed"pidid läbima vastava tõkestiplaadi avad

http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images/ (Raine Borg 2017)
  •  võtit kanti enamasti sõrme otsas, kõige väiksematele võtmetele anti sageli ka sõrmuse kuju

  https://de.m.wikipedia.org/wiki/Datei:Roman_keys.jpg 
 



Viikingiaegsed kirstud.

                                                                         
 



  • kidavedruga laekalukk (riivlukk) viikingiajast, millel on piki riivi nihutatav  riiv-võti
Võti avab  piki riivi liikudes tõkestivedrud, riivi vastuseks on läbi kirstu seina sissepoole ulatuv aas, riivi lükkamine toimub teise väljalõike kaudu kirstu seinas. 

URL=http://www.historicallocks.com/.../Illustration-49  (Raine Borg 2017)



Keskaegsed kirstud.


Alates 12. sajandist kuni keskaja lõpuni on kasutatud puutüvest õõnestatud kirstu,  mille krambid lukustati tabalukkudega  

   URL=http://www.historicallocks.com/...Illustration (Raine Borg 2017)

   Vt.  artikkel (Raine Borg 2017)

  • gooti laegas -  kramp on lukustatud väljast sisse tapitud surulukuga (kaldotsaga vedruriiv sulgub pealesurumisel)

Laegas, TLM _ 3992 KM 4, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1195158,
 
   
  • gooti kirst,  lukustatud ühe sissetapitud lukuga (surulukk) ja  kahe tabaluku krambiga krambiga.



Niguliste kiriku rahakirst (vaestelaegas), TLM _ 4951 KM 16, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1194652 
 


  • sarnasel gooti kirstul TLM 4558 on olnud samuti väljas tapitud surulukk 
    kuna võtmekarbikud on olnude suurema sügavusega, siis on mõlema kirstu esikülje sisse läbiv ava.

 
Kirst, TLM _ 4558 KM 8, Tallinna Linnamuuseum,
URL=https://opendata.muis.ee/object/1191045 




  • suur gooti kirst,  lukustatav kolme tabaluku ja kahe surulukuga


Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1194653



Tallinna lahest leitud kaupmehekast. Rekonstruktsioon - Jaak Mällu ja Jaana Ratase joonis.

Vt. pildile lingitud uurimistööd



Uusaegsete kirstude ja laegaste lukud.

Käärlukk - sks. zangenschloß - on kirstudel esinev  põrklukk, mille haagid  haaravad nooleotsa kujulisest  vastusest. Lukk kinnitub seestpoolt kirstu esiseinale. Kaarekujulise  tagaosa tõttu nimetatakse vahel ka "kassipea-lukkudeks" (sks. katzenkopf)
- sulgemise põhimõtte järgi  -  kahepoolne haaksulgur
- riivi tõkestiks on  vastust haaravad vedruhaagid
- võtmekeele tõkesti - võtmekarbik 
- võtme tüüp  -  poolpöördega võti, mille vars võib olla õõnes
- võtme turvaelemendid -  õõnesvõti, võtmekeelel  karbikule vastavad väljalõiked  


  • ringvedruga  käärlukk  (ingl. ring-shaped  spring  lock)

MF F 57:1/n   Mõniste Muuseum
URL=http://www.muis.ee/museaalview/453385
 


  •   ringvedruga käärluku toimimise skeem (pinnitud lehtvedru - JM)
 
 URL=http://www.historicallocks.com/.../Illustration-58 (Raine Borg 2017)

 

  • rullvedruga käärluku toimimise skeem (karastatud vedru on kasutusel alates 17. saj. - JM)
 

URL=http://www.historicallocks.com/.../Illustration-61  (Raine Borg 2017)


  •  kahe haaksulguriga kirstulukk, millel on ühine põikriiv

Nööbimeistrite laegas,  TLM 5718 Tallinna Linnamuuseum
https://opendata.muis.ee/object/1188633



Põrkriividega vedrulukk laekal.





  • kaane siseküljel kasutatakse põrkriivi(de)ga vedrulukke
 
LAEKA  ESISEINALE kinnitamisel kasutatakse laegastel samasuguseid haaksulguritega lukke nagu kirstudelgi.



Sadulseppade ameti laegas, TLM _ 5691 KM 29, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1188890



Rahakirstu kaanelukk -  sks. geldkisten-schloss, ingl. money chest lock  
- sulgemise põhimõtte järgi - põrkriividega vedrulukk (keelte arv tavaliselt 10), millele on enamasti  lisatud  kaks tabalukku (lisalukud pole otseselt turvaelemendid, vaid nende abil on suurendatud volitatud isikute arvu)
- riividel puudub tõkesti  - lahtikeeratud asendis fikseerib võtmekeel riivid 
- võtmekeele tõkesti -  tsentraalne võtmekarbik
- võtme tüüp  -  poolpöördega võti, mille vars on õõnes
- võtme turvaelemendid -  õõnesvõti, võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked; lisatud petiklukud

Lukud on monteeritud plekist plaadile, mis on seejärel needitud kaane siseküljele. Turvaelemendiks võib lugeda ka luku siseküljele kinnitatud katteplaati, mis varjas luku mehhanismi. Plaat on sageli kaunistatud tsiseleeritud ilustustega. Vanematel rahakastidel võib dekoratiivne plaat ka puududa, sellisel juhul on mehhanismi detailid ise olnud  kujundatud.  Mehhanismi osas on lukkudel enamasti 10 põrkriivi, mis võivad hingede pool olla asendatud ka piidatappidega. Lukuaugu osas on kasutatud erinevaid petikuid.  




      

  • 10 põrkriiviga vanem rahakirst (16. saj.)

Lukul on säilinud osa spiraalselt pinnitud lehtvedrudest,  katkenud vedrud on asendatud hiljem karastatud rullvedrudega. Seesmist katteplaati ei ole, mehhanism on ise  kujundatud ornamendina.

MÄRKUS:  Tabalukkude krambid esiküljel erinevad pikkuselt 2cm võrra, ka põrkriivide paigutus on tehtud "silma järgi". Tegemist ei tundu olevat seeriatööga.


Rahakirst TLM _ 5185 KM 22 Tallinna Linnamuuseum
https://opendata.muis.ee/object/1195102




  •  maalingutega rahakirst - ingl. nn. armada chest  (17. saj.)  - valmistatud on neid seeriaviisiliselt Nürnbergis.

Kasti esikülje keskel on tavaliselt dekoratiivne petiklukk, kaane siseküljel olevat päris lukku varjab dekoratiivne katteplaat. Lukuauk asub kaane keskel, põrkriivid ümbritsevad kaant igast küljest, riivide vastuseks on  kasti ääristav raudlatt.
Tüübilt on see tänapäeva seifi eelkäija, pika kasutusea tõttu on  lukke enamasti jätkuvalt uuendatud.


Rahakirst, TLM _ 5776 KM 73, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1188898

 






  •  kaanelukuga statsionaarne  rahakirst

Rootsi kuningas Karl XI (1655 - 1697) monogrammidega raudkirst kannab aastaarvu 1696,  mis tähistab aastat enne kuninga surma. Võimsa lukusüsteemiga  robustne raudkirst võis mahutada kuni paar tonni münte.  (Hõbemüntidena oleks nende väärtuseks olnud ligi 30 tuhat carolin-riigitaalrit.)

Kirst on valmistatud põhiliselt sepatööna: põrkriivide juures on viilimise asemel  kasutatud pinna puhtaks raiumist, pöörlevatel hoobadel on võlli augud moodustatud sepakeevitusega (kasutamata puuri).



Raudkirst, TLM _ 5198 KM 23, Tallinna Linnamuuseum,
https://opendata.muis.ee/object/1188497



Tabalukk e. ripplukk - sks. vorhängeschloß, ingl. padlock


Tabaluku lukustamiseks fikseeritakse kramp korpuse külge, milleks on kasutusel lukustamise üldised põhimõtted:
  •   kidavedrudega tabalukud  - sks. sperrfeder-vorhängeschloß, ingl. spring-barb padlock  - riivi tõkestiks on   kidavedrud.  
    Valmistatakse muutumatul kujul alates vastava rauatehnoloogia   algusest  (ca 4. saj. e.m.a.)
  •   lükandriiviga tabalukud - sks. schieberiegel-vorhängeschloß, ingl. slide bolt padlock - lükandriivi tõkestiks on  vedrumuugid , alates 19. saj. kangmuugid. Valmistatakse muutumatul kujul alates vastava rauatehnoloogia   algusest  (ca 4. saj. e.m.a.).
  •   pöördriiviga tabalukud - tänapäeva silinderlukud, mille sulgevaks elemendiks on  pöördriiv -  sks. drehriegel-vorhängeschloss, ingl. rotating bolt padlock - riivi tõkestiteks on erinevad silindrit  blokeerivad muugid. Esimesed silindermehhanismiga tabalukud olid Yale´ tihvtlukud.
 

HILIS-ROOMA TABALUKUD (lukutüübid Saksamaa leiumaterjalist - kuni  4. sajandini m.a.j.)

http://www.historicallocks.com/.../Roman-padlocks/ (Raine Borg 2017)

  •  pronksist korpusega rooma tabalukk, lükandriivi ja pöördvõtmega (u. 2. saj. m.a.j.)

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-1 (Raine Borg 2017)

  • rooma-aegne rauast tabalukk kidavedrude ja pistikvõtmega

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-3 (Raine Borg 2017)



VIIKINGIAJA TABALUKUD (800 - 1050) - lukutüüpe Birka ja Helgö leiumaterjalist
http://www.historicallocks.com/en/site/hl/Articles/The-history-of-padlocks/Viking-Era-800-1050/


  •  kidavedrudega tabalukk viikingiajast, millel on pistikvõti

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-9 (Raine Borg)

 - kidavedrudega tabalukk viikingiajast, millel on pöördvõti

http://www.historicallocks.com/.../Illustration-6 (Raine Borg 2017)
  •   kidavedrudega tabalukk viikingiajast, millel on riiv-võti (joonis ja rekonstruktsioon - Raine Borg)
         
   joonis -  http://www.historicallocks.com/.../Illustration-5 (Raine Borg 2017)
    foto -  http://www.historicallocks.com/.../Padlock-1 (Raine Borg 2017)




KIDAVEDRUDEGA  TABALUKUD  rootsi 16.sajandi leiumaterjalist (sarnased tüübid  on levinud laiemalt kogu Põhja-Euroopas - Raine Borg)
Artikkel:  http://www.historicallocks.com/.../The-history-of-padlocks/Vasa-Renaissance-16th-Century/ (Raine Borg 2017)
Fotod:   http://www.historicallocks.com/.../Pictures/RainesPadlocks/ (Raine Borg 2017)
  •  kidavedrude ja pistikvõtmega tabalukk 1544  (Raine Borg)

artikkel ja foto - http://www.historicallocks.com/.../The-history-of-padlocks/Vasa-Renaissance-16th-Century/ (Raine Borg 2017)
joonistus - http://www.historicallocks.com/en/.../Illustration-24 (Raine Borg 2017)
  •  kidavedrude ja pistikvõtmega tabalukk 1573 

 
 foto - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-8 (Raine Borg 2017)

 joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-25 (Raine Borg 2017)
  •  16. saj. levisid üheaegselt  torukujulised lukud, millel võis   olla aasast rippuv (pildil) või šarniiriga liikuv kramp (eelmine)
 
  foto -  http://www.historicallocks.com/.../Padlock-30 (Raine Borg 2017)
  joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-18 (Raine Borg 2017)
  •  17. sajandil levis kruvivõtmega lukutüüp (Raine Borg)

   foto  http://www.historicallocks.com/.../Padlock-39 (Raine Borg 2017)
  joonis  http://www.historicallocks.com/.../Illustration-31 (Raine Borg 2017)





/

 


PÖÖRDVÕTME JA RIIVIGA TABALUKUD  (Raine Borgi kollektsioonist)
Fotod: http://www.historicallocks.com/.../Pictures/RainesPadlocks/ (Raine Borg 2017)

  •  pöördvõtme ja (vedru)riiviga "kuul-lukk"  (Raine Borg)
  foto -  http://www.historicallocks.com/.../Padlock-9/ (Raine Borg 2017)
  joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-26/ (Raine Borg 2017)
  •  pöördvõtme ja riiviga kolmnurkne lukk (Raine Borg)

  foto - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-14/ (Raine Borg 2017)
   joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-27s/ (Raine Borg 2017)

  •  pöördvõtme ja riiviga pool-südame kujuline  lukk

  foto - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-12/  (Raine Borg 2017)  
  joonised -
http://www.historicallocks.com/.../Illustration-29s/ (Raine Borg 2017)             http://www.historicallocks.com/.../Illustration-28/ (Raine Borg 2017)
                    

  •   esinduslik tabaluku tüüp taskukujuliselt väljakummitud  neljakandilise karbiga,
    pärineb 16. saj. Saksamaalt    . Põhja-Euroopas on seda  valmistatud  mitusada  aastat (Raine Borg)  
 

  foto - http://www.historicallocks.com/.../Padlock-33/  (Raine Borg 2017)
   joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-30/ (Raine Borg 2017)

  •  alates 18. sajandist valmistatud kilbikujuline lukutüüp: šarniiriga kramp, riiv, lukuaugu kaitse, lukuaugu tihvt (Raine Borg)    
  joonis - http://www.historicallocks.com/.../Illustration-35/ (Raine Borg 2017)

  fotol  on Porvoo muuseumi kilbikujuline tabalukk (pöörlev kramp ning võtmekarbik)                           http://www.historicallocks.com.../Padlock-65/ (Raine Borg 2017)  
 




TÖÖSTUSLIKU PERIOODI  LUKUD.


VÕTMEKARBIKUGA LUKK - sks. besatzungschloß,  ingl. ward lock 
- sulgemise põhimõtte järgi  - lükandriiviga lukk
- riivi tõkestid (muugid)  -  vedrumuugid
- võtme tüübiks  on pöördvõtmed, mis on eelistatult õõnsad
- võtme turvaelemendid: võtme keelel karbikule vastavad väljalõiked; kui lukuaugus oli  
  tihvt, nõudis see õõnsat võtit (võtme nõrgestamine takistas jõu kasutamist valevõtmega ning  
 takistas sisenemist massiivse muukrauaga)


VARASEMAD VÕTMEKARBIKUGA LUKUD. Võtmekarbik on  turvaelement, mis  leiutati juba 15. sajandil - vt. rauast riivlukk, ajalooline karplukk, vedrulukk, kirstu- ja laekalukud, tööstuslik karbiklukk. Karbik neediti ja joodeti kokku käsitöönduslikul moel, olles samavõrra hinnatud kui oli ka hinnalt kallis. Eriti keerukad said olla vedrulukkude karbikud, kuna poolpöördega võti ei pidanud läbima kogu karpi ning kõik sisselõiked ei läbistanud võtmekeele serva. See võimaldas teha isegi figuraalseid  väljalõikega võtmekeeli.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Võtme pööramisel peab võtmekeel sobima võtmekarbikus olevate tõkestite kujule: kui riivluku võtit pöörati täispöörde võrra, pidid väljalõiked läbistama kogu keele (vt. illustr. "Lihtne võtmekeele tõkesti"). Enamasti jagas see keele kaheks osaks, millest ükst tõstis üles riivmuugi, teine lükkas edasi riivi.

  • Keeruline käsitöönduslik võtmekarbik (sks. kapelle) oli alates keskajast kõige hinnatum turvamehhanism, mis 18.sajandi tööstusliku tootmise käigus osutus liiga keeruliseks ning tõrjuti odavamate konstruktsioonide poolt välja 



18. sajandi võtmekarbikuga lukk (vt. illustr. "Kombineeritud karplukk") võis olla juba mõlemalt poolt võtmega avatav. Selleks anti võtme keelele ebasümmeetriline profiil; samas tuli loobuda õõnsast võtmevarrest, mis oli olnud muukimist takistav turvaelement.
18. sajandi lõpul täiendati karbiklukku muukidega (patenteeritud Robert Barron´i poolt 1778), vastavalt lisandus võtme keele otsale muukidele vastav astmik (Barroni lukul oli muuke siiski vaid kaks).

  • Lihtne võtmekeele tõkesti 18. sajandi tööstuslikus lukus: plaat "a" jagab võtmekeele   pooleks, rõngasprofileering  "b" põhjustab sellele ristuvad väljalõiked (ristikujulise   väljalõike asemel puuriti tööstuses võtmekeele keskele auk)
  •  Võtmekarbik ("c") 19. saj. kombineeritud karplukus: võtme keelele on antud  ebasümmeetriline profiil, mis võimaldab lukku avada mõlemalt poolt (võtmega  sisenedes ei saa võti teiselt poolt väljuda)




MUUKIDEGA e. Chubb'i LUKK - riivi peal on muugid - sks. zuhaltung, sperrzuhaltung,  ingl. lever tumbler ("kangmuuk") - libedast pronksist tõkestiriivid, millele on antud raami kuju
- sulgemise põhimõtte järgi  - enamasti lükandriiviga lukk
- riivi tõkestiks on kangmuugid e. lihtsalt "muugid"
- võtme tüüp  -  pöördvõti;  ühelt poolt kasutatav - vt. mööbliluku võti - on õõnesvõti
- võtme turvaelemendid - võtmekeele otsal on astmik  (igale muugile oma aste)

Kangmuugi põhimõtte oli patenteerinud inglane Robert Barron 1778.a. (kuid tema kahe muugiga lukul oli lisaks alles veel ka võtmekarbik).  (Kangipõhimõttele vastavalt on muugil kokku kolm jõu rakenduspunkti : kangi üks ots kinnitub šarniiri teljele, teist otsa surub vedru, keskelt tõstab muuki võtme keel.)


 1818.a. patenteeris inglane Jeremiah Chubb juba ilma võtmekarbikuta luku, mille riivi ainsaks tõkestiks oli neljast muugist koosnev pakk (1847.a. versioonis suurendas ta muukide arvu kuuele).

TOIMIMISE PÕHIMÕTE.  Muuke kasutatakse pakina, kus igal muugil on oma vedru, võtmekeele otsal on muukidele vastav astmik. Riiv küljele on needitud neljakandiline tapp, mis võib liikuda muugiraamide väljalõikes. Muugiraamide väljalõikesse ulatub ülevalt ja alt üks hammas. Kui võti tõstab muuki liiga vähe, tõkestab riivi liikumist ülemine hammas, kui võti tõstab muuki liiga palju, siis tõkestab alumine hammas. Valevõtme korral riiv ei liigu, jõu kasutamisel kiilub võti  kinni.

MÄRKUS: seifilukkudes on muukide vedrud sageli asendataud raskustega, sel juhul ei saa külili asetatud seifi avada!

Mõlemalt poolt avatava luku võtmel on ebasümmetrilise profiiliga keel, samas peab  keele astmik olema sümmeetriline - äärmine  hammas peab lükkama riivi, teiselt poolt avades - tõstma viimast muuki.  Seetõttu on kahelt poolt avatava luku võtmel ka vähem variante. Kui tavalisel siseukse lukul on 4 muuki ning võtmel 24 varianti, siis kahelt poolt avatava lukul on  2 korda vähem.

Kangmuukidega lukke valmistatakse ka kahekordse muugipakiga nii,  et võtmel on kaks keelt - sellisel kujul kasutatakse neid  ka seifidel.
 
Skandinaavias ja Inglismaal peetakse muukidega lukku tunduvalt kindlamaks kui hilisemaid nn. silinderlukke, seepärast eelistatakse neid kasutada näit. vanglates.
Saksamaal on mindud 1950-60-ndatel üle silinderlukkudele, kuna need on muukidega lukkudest odavamad ning võti on väiksem.




  •  animatsioon muukide toimimisest: muukide väljalõigetes liigub  neljakandiline tapp, mis on needitud riivi küljele.)

URL=http://de.wikipedia.org/wiki/ChubbschlossWikipedia 
 



PROFILEERITUD VÕTMEKEELEGA LUKUD - sks. buntbartschloß,  ingl. ingl. ward lock
- sulgemise põhimõtte järgi  -  lükandriiviga lukk
- riivi tõkestiks on vedruga riivmuuk
- võtme tüüp  - seest umbse varrega pöördvõti, mida saab kasutada ukse mõlemalt poolelt
- võtme turvaelemendid -  võtme keelel peab olema keerukale lukuaugule vastav profiil, mis ei võimalda  
  valevõtme või sirge muukrauaga  siseneda

Profiilvõtmega lukk on leiutatud 18. sajandil,  kasutamiseks siseustel, avamiseks-lukustamiseks  mõlemalt poolt. Tegemist on odava lukuga, mis on väga lihtsalt muugitav.  

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Võtmekeele profiilid ja luku võtmeaugud on ebasümmeetrilise kujuga, mis ei lase sisenenud võtmel  teiselt poolt väljuda. Võtit pöörates tõstab võtmekeel üles riivmuugi ning lükkab samas lahti riivi. 


  •   profileeritud keelega võti - sks. buntbartschlüssel

  •  - profiilid on ebasümmetrilised, erinevate profiilide arvuks pakutakse                
       Saksamaal 68 kuni 340


SILINDERLUKUD  (kronoloogilises järjestuses)
Silinderlukud on pöördriiviga lukud, mille riivile on antud silindri kuju.


Bramah´ lukk e.  pumplukk - pr. serrure à pompe ("pumplukk"),  sks. Bramah-Schloß, ingl. Bramah Lock
- sulgemise põhimõte  - silindrikujulis pöördriiviga lukk
- riivi tõkestiks  on silindri pöörlemist blokeeriv erikujuline seib
- võtme tüüp  - pöördvõti, millel puudub keel, silndrit pöörab torukujuline õõnes vars  (väike keel võtme  
  varrel on võtme orienteerimiseks)
- võtme turvaelemendid - võtme torukujulisel otsal on erineva sügavusega sisselõiked, mille sisse asetuvad  
  võtme sisselükkamisel  ("pumpamisel") metallist lehtmuugid

Pumplukk on leiutatud juba 18. sajandil (ingl. Joseph Bramah 1784) ning seda kasutatakse tänapäevani, sest  muukimine on peaaegu võimatu.  
    - Bramah´ leiutist peetakse uuema ajaloo esimeseks lukuks, mis ei järginud varasemaid Antiik-Roomas  tehtud  leiutisi
    - Bramah´ lukk oli maailma esimene silinderlukk, millele järgnesid hiljem teised tänapäeval levinud silinderlukud:  Yale´tihvtlukk (1865),  Felteri muugikassett (1868) ja  Abloy ketaslukk (1907).  

Bramah alustas oma lukkude tootmist kohe, kuid tööstuslikult oli seda lukutüüpi  raske toota, alates 19. sajandist kasutatakse seda peamiselt seifidel.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Pumplukk on leiutatud juba 18. sajandil (ingl. Joseph Bramah 1784) ning seda kasutatakse tänapäevani, sest  muukimine on peaaegu võimatu. 

Bramah alustas oma lukkude tootmist kohe, kuid tööstuslikult oli seda lukutüüpi  raske toota, alates 19. sajandist kasutatakse seda peamiselt seifidel.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Lukul on torukujuline võti, millel otsal on erineva ügavusega sisselõiked. Sisselõigetesse peavad sobima lukuaugu põhjas olevad (tavaliselt 6-7, Bramah´algupäranditel 13 -18) ühesuguse kõrgusega lehekest, millest igaühe välisservale, kuid erinevale kõrgusele, on tehtud  üks sisselõige. Vedru survet ületades surutakse ("pumbatakse") võti lukuaugu põhja ning õige võtme korral joonduvad väljalõiked samale ringjoonele, mis vabastab lukustusseibi - ning lukusilindrit saab võtmest pöörata.



  • Bramah lukk: sisselõiked võtmetoru otsas peavad vajutama lukuaugu põhjas olevad lehekesed  õigele kõrgusele

Ameerika lukksepp ja muukija  Alfred Charles Hobbs kulutas 1851.a. Londoni maailmanäitusel  Bramah luku muukimisele 16 päeva (51 töötundi), samas kui muukidega luku avamisele kulus tal vaid paar minutit. b

  •  Bramah' luku ehitus on äärmiselt lihtne, kuna selle põhjas on vaid üks vedru



Yale´ silinder- e. tihvtlukk - sks. zylinderschloß, ingl. pin tumbler lock
- sulgemise põhimõtte järgi  - silindrikujulise pöördriiviga lukk
- riivi tõkestiks on kahest osast koosnevad metallist tihvtmuugid, igaühel oma vedru
- võtme tüüp  -  pressitud profiiliga lame pöördvõti
- võtme turvaelemendid - võtme ühel või mõlemal serval on kaldu freesitud hambad, mille põhjad peavad olema täpsel kõrgusel, et tõsta tihvtid õigele kõrgusele

Tihvmuukidega silinderluku on patenteerinud 1861-1865 ameeriklane Linus Yale Jr. (5 tihvtiga silindermehhanism, lame pressitud võti).

Kahepoolne ukseluku südamik on patenteeritud Saksamaal (Sylvester Wöhrle 1924 - sks. profilzylinder).

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Silindrikujulist pöördriivi läbib komplekt kaheksjagatud pronkstihvte. Luku avamiseks peab võti nihutama  tihvtipaare sel määral, et kõik liitekohad ühtiksid pöörleva silindri pinnaga - seejärel saab silinder pöörduda. Iga tihvtipaari surub võtme suunas väike spiraalvedru.  Võtme ühel või mõlemal serval on hammastus, mille põhjad vastavad tihvtide kõrgusele, vahepealse tipud on lõigatud  kaldu. Võtme sisselükkamisel libisevad tihvtid mööda kaldpindu, kuni võti on jõudnud lõpuni - õige võtme korral ühtib iga tihvtipaari liitepind silindri pinnaga, mis võimaldab silindrit pöörata.

Tänapäeval esineb palju kahepoolse tihvtireaga silinderlukke (võtme mõlemad servad on hambulised), vähem on lukke, millel tihvtide lohud asuvad võtme külgpinnal. Silindrikujulist pöördriivi läbib komplekt kaheksjagatud pronkstihvte. Luku avamiseks peab võti nihutama  tihvtipaare sel määral, et kõik liitekohad ühtiksid pöörleva silindri pinnaga - seejärel saab silinder pöörduda. Iga tihvtipaari surub võtme suunas väike spiraalvedru.  Võtme ühel või mõlemal serval on hammastus, mille põhjad vastavad tihvtide kõrgusele, vahepealse tipud on lõigatud  kaldu. Võtme sisselükkamisel libisevad tihvtid mööda kaldpindu, kuni võti on jõudnud lõpuni - õige võtme korral ühtib iga tihvtipaari liitepind silindri pinnaga, mis võimaldab silindrit pöörata.

Tänapäeval esineb palju kahepoolse tihvtireaga silinderlukke (võtme mõlemad servad on hambulised), vähem on lukke, millel tihvtide lohud asuvad võtme külgpinnal.


Ilma võtmeta
Õige võtmega
Silinder pöördub
Valevõtmega
  •  tihvtidega silinderlukk    (Yale´ lukk)

SILINDERLUKU  ERINEVAID RAKENDUSI:



Kassettlukk - sks. zylinderschloß, kassettenschloß,  ingl. wafer tumbler lock  - on ühetaolistest plaatidest koosneva muugipakiga ("kassetiga") silinderlukk
- sulgemise põhimõtte järgi  silindrikujulise pöördriiviga lukk
- riivi tõkestiks on muukide pakist("kassetist") välja ulatuvad plaadiservad, mis blokeerivad silindri
- võtme tüüp  -  lame pressitud pöördvõti
- võtme turvaelemendid - võtme serval peab olema täpne hammastus; levinud on kahepoolse hammastusega   võtmed

Kassettlukk on patenteeritud 3 aastat peale Yale lukku (Philo Felter 1868) ning  tänapäeval on see kõige odavam ja levinum silinderlukk. Nõrga konstruktsiooni tõttu leiavad kassettlukud rakendust  peamiselt siseustel ja mööblil (nn. "postkastilukud"). Aga ka autode ustel!


TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Muugikassett koosneb ühesugustest plaatidest, mille keskel on ühetaolised, kuid erineval kõrgusel paiknevad võtmeavad. Võtmed võivad olla nii ühe- kui ka kahepoolse hammastusega, muuke on tavaliselt 4 ning igal muugil on vedru (sõltuvalt valmistajast kasutatakse siiski erinevaid konstruktsioone).
Võtme lükkamisel lukuauku "kopeerib"  kassettvõtme hammastuse ning õige võtme  korral ühtib  kasseti plaatide välispind silindri pinnaga - ning lukusilinder saabki  pöörelda.


  Ilma võtmeta		   Silinder pöördub
Õige võtmega
  •  kassettlukk  e. Felteri silinderlukk,
    tuntud ka kui "postkastilukk"



Ketaslukk e. Abloy lukk - sks. scheibenschloß, ingl. disk tumbler lock - on pöördriiviga     silinderlukk, mille silindriks on kestasmuukide pakk
- sulgemise põhimõtte järgi  - silindrikujuline pöördriiv
- silindri tõkestiks on kettapaki pinnal asuv lukustuslatt, mis õige võtme korral  asetub vastavasse soonde
- võtme tüüp  -  pöördvõtme varrel on poolitatud ümarprofiil, millele on freesitud täpse nurga all faasid
- võtme turvaelemendid - võtme varrele  on freesitud iga ketta pöördenurgale vastav faas
MÄRKUS: seifi ketaslukul harilikult võti puudub - iga ketast keeratakse eraldi numbrinäidu järgi, riivi avamiseks on seejärel ratas.

Ketasluku patenteeris 1907.a. rootslane  Emil Henriksson,  tema firma Abloy alustas tootmist 1918.

Teistest silinderlukkudest erinevalt ei sisalda ketaslukk ühtki vedru, mis lubab seda kasutada kõige ekstreemsemates oludes. Ketaste pakki  saab võtmest avada ja pöörata vaid ühes suunas, võtme eemaldamiseks tuleb võti pöörata tagasi algseisu. Kuna riivi tagasipööramine võtmest pole võimalik, on riiviks enamasti  vedruriiv.

TOIMIMISE PÕHIMÕTE. Ühetaoliste ketaste keskel on ühetaoline võtmeava, kuid iga ketta välisserva on tehtud erineva paigutusega sisselõige. Õige võtme korral asetuvad ketaste väljalõiked nii, et nad asetuvad ühele joonele. Kui paki välispinnale on moodustunud sirge soon, langeb sinna pöörlemist blokeerinud lukustuslatt ning silinder on pöörlemiseks vaba.


 
  •  Abloy ketasmehhanismiga nn."lukusüdamik", üks letastest  ja  luku- võti