kirst

PUITMAHUTID

(sks. holzbehälter, ingl. wooden vessels, vn. деревянные ёмкости)

TEEKOND KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI




Koostanud Jaan Märss





 

Viimati täiendatud 14.09. 2017
(JM) - koostaja poolt tõlgitud või tõlgendatud nimetus.
Lisanduvad täiendused tähistatakse sisukorras punasega.


 


EESSÕNA

Tallinna Linnamuuseumil on laegaste ja kirstude kollektsioon, millest osa on eksponeeritud meie püsinäitustel ja Tallinna Raekojas. Kuigi suuremat osa kõigist museaalidest säilitatakse hoidlates, saame tänu kogude digitaliseerimisele koostada museaalidest virtuaalseid ülevaateid ja veebinäitusi.

Kui teemaks võtta laekad-kirstud, siis on need otstarbe kaudu seotud kohvritega. Materjali poolest on neile kõige lähedasemad vineerkohvrid, mille vahetus läheduses paiknevad meie hoidlas etnograafilised, kuid pronksiaegses tehnikas valmistatud laastuvakad. Siit polnud enam kaugel mõte nende esemete ajaloolisest järgnevusest, mis ulatub kiviajast tänapäevani. Selle ajaloolise rea täienduseks sobisid ka meie arheoloogiakogus leiduvad puunõud. Nii hakkas meie oma muuseumi materjalidest moodustuma puitmahutite arengulugu, mida võis asuda veebi kaudu täiendama. Peale pildifailide õnnestus vähehaaval koguda ka artikleid, mis käsitlevad puitmahutite ajaloolist tausta. Neid reastades sai lõpptulemusena koostatud puidutöötlemise arengut käsitlev kronoloogia. Lisatud on viited publikatsioonidele, mille loetelu paikneb töö lõpus. Erinevalt trükiväljaannetest saab veebiartikleid avada otse loetelust.

Ülevaade puitmahutitest on kokku pandud esemete loendina (süstemaatika), milles on püütud järgida ajaloolist järjepidevust. Seda mõttelist teekonda saadab puidutöötlemise areng, mille kronoloogiline ülevaade loob koos töö sisukorraga üldise klassifikatsiooni. Palju probleeme oli esemete nimetustega, sest igapäevaste tarbeesemete puhul on kõigis keeltes kasutusel palju korrastamata sõnavara. Iseseisvate uurijate jaoks on lisatud maksimaalselt võõrkeelseid märksõnu. Erinevalt trükiväljaandest on tegemist "elava" publikatsiooniga, mis on ette nähtud jätkuvaks täiendamiseks, aga ka parandamiseks.

 

 

PUIDUTÖÖTLEMISE AJALOOLINE ARENG

vanem kiviaeg (Kursiivis antud nimetused on lingitavad sisukorrast.)

Õmblemine oli vanema kiviaja tehnoloogia, mis võimaldas loomanahast valmistada rõivaid ja kotilaadseid mahuteid. Õmblemiseks kasutati jõhve, juukseid ja niinekiudu. (Rasvaga "pargitud" nahka ennast on harva säilinud). [23] lk.30).
Samal ajal on tõenäoliselt hakatud õmblema ka puukoorest mahuteid. [17] lk.203

Niinekiudude keerutamine nööriks ja tekstiili kudumine
- tekstiili kudumisele ja kalavõrkude valmistamisele on viiteid juba hilispaleoliitikumist. Varamesoliitikumist - meie Kunda kultuuriga seotud Suomusjärvi kultuurist - pärineb Karjala võrguleid (pajuniinest), mis on dateeritud 8300 e.m.a. [12] lk.47.
keskmine kiviaeg Tohu ja niine kasutamine (leiud on alates mesoliitikumist, kuid tõenäoselt kasutati juba paleoliitikumis [17] (lk.203), mis võimaldas valmistada tohust paunu ja vakkasid, mida kasutati vee ammutamiseks ( [16] (lk. 20), aga ilmselt ka koriluses. Tohuvakkade eeskujuks võisid olla maapinnal kõdunenud kasetüved, millest jäi alles vaid torukujuline koor. Põhja-Ameerika metsavöötmes, kus puudus nahkpaatide katmiseks sobiv mereimetajate nahk, õmmeldi tohust kattega kanuusid.
Õmblemisel kasutati niineriba või niinekiududest keerutatud nööri, töövahenditeks olid luunõel ja -naaskel, tohu lõikamiseks võis kasutada terava servaga kivikildu.

Vitspunutistest
on leitud varamesoliitikumi kalapüüniseid [7] (lk. 15-21), vitstest punutud karkassid olid ka nahkpaatidel, mida võidi kasutada juba paleoliitikumis [13] (lk. 35). Põhjamaades on säilinud märgades tingimustes jälgi ka korvi- ja tohupunumisest, Egiptuses on kuivleidudena säilinud hilispaleoliitikumist pärinevaid korve. Nii korvi- kui ka tohupunumine võimaldas keraamikaeelsel ajal valmistada kütile-korilasele vajalikke mahuteid (vt. [15]).

Puutüve õõnestamine (varamesoliitikumis, peale 9600 e.m.a.) - eeskujud olid võtta loodusest, kus tegutsesid õõntes elutsevad loomad, linnud ja muidugi mesilased. Inimene on õõnestamise töövõttena kasutatud puidu lõhestamist ja laastu murdmist, milleks on kasutatud kõvemast materjalist talba (sarv, luu, kivi). (Puidu "tahumine" on lõiketöötlemine, milleks tuli leiutada varretatud kivitalb ja õõnestalb.)
Kõige suurem õõnestatud objekt on olnud ühepuupaat [7] (lk. 36), [10] (lk. 15) - ruhi - mida kasutati sisevetel, s.o. paikades, kus puudus nahkpaadi ehitamiseks vajalik hülgenahk. Materjalina õpiti kasutama haava tüve, mille südamikus on sageli õõnestamist lihtsustav "mädanik" e. haavataelik (meil siit nimetus: haabjas). (Kõva tammepuitu hakati paadiehituseks kasutama alles hilisneoliitikumis [7] - lk.36)

Lisaks ruhele võis õõnestamise tulemuseks olla suurem küna, õõnestatud ühepuukirst või püstine tünnilaadne mahuti (tõrs). Kui viimane lõhestati tahtlikult või kogemata pooleks, siis võis selle vitstega kokku siduda - tekkis õõnestatud vitsik. [29 ]

Puidu lõiketöötlemine ja tahumine (mesoliitikumis - meil alates 9600 e.m.a.)
Töövõtteks oli lisaks lõhestamisele ka puidu ristikiudu või poolpõiki lõikamine, mille varasemaks tulemuseks võisid olla keraamikaeelse aja väiksemad künalaadsed puunõud. Töövahendiks on olnud õõnestalb (leitud ka Kunda asulast - [10] lk.11 lk. 5) ja muud kõvemast materjalist (sarv, luu, kivi) talvad, kivi teravat serva oli võimalik kasutada ristikiudu raspeldamiseks ja saagimiseks. Suuremaks tahumiseks on leiutatud varretatud kivitalb. Talveks on tahutud suuski ja kelgujalaseid (nt. Heinola reejalased Soomest - [12] lk. 47) Ühepuupaadi külgi on hakatud tahuma kergemaks ja õhemaks - 0,5-2,5 cm, mistõttu võib oletada, et pardaid koolutati ka laiemale [7] lk. 36].

Ühepuukirst ja -tünn
(meil nimetatud ka kui "umbsepuu kirst" või "ummik" [3]) võivad töövõtete poolest pärineda juba mesoliitikumist. Keskaegsed kastkirstud jäljendavad ühepuukirstu sellegi poolest, et kõik kasti tahud koosnevad vaid ühest laiast lauast (küljed on tahutud, kaas sageli tahumata). Õõnestatud tõrred-tünnid on maarahval olnud kuni 19. sajandini kirstulaadseks panipaigaks.
Pärimuse järgi on naistel-lastel olnud neid ka "tulekahju korral lihtsam majast välja veeretada" [28]. Järeldada võib, et ümmargusi mahuteid oli kergem ka mistahes põgenemise korral peidikusse veeretada. Hiljem levisid ka laudadest riidetünnid. Ühepuukirstu hilisemaks vasteks on ümarkirst.

Laudade servseotis
e. jätkamine laiuti võis alata analoogselt tohuõmblemisega, millega kaasnes ka seotise tihendamine.
Juba mesoliitikumist võib leida ühepuupaatide (ruhede) juurest jälgi sellest, et ruhele on külge seotuid pardakõrgendusi või on laudu külge seotud paadi parandamiseks [7] (lk. 36). Servseotise edasiseks näiteks oli õmmeldud laudpaat, mis on Egiptuses esinenud juba 5. aastatuhandel e.m.a. [22].

MÄRKUS: läbi kogu keskmise kiviaja oli ühepuupaadi kõrval kasutusel stabiilsem ja mahukam nahkpaat. [13]
uuem kiviaeg Ristnurgaga palkehitistest on teadaolevalt vanimateks Saksamaal ja Prantsusmaal leitud, kuni 7000 a. vanad neoliitilised kaevud [26](lk. 83-92).
Eesti vanimad ristnurgaga ehitised on leitud Iru linnuse pronksiaegsest kihist. [11] lk. 5

Puidu puurimine - töövahenditeks olid kivist uuritsad ja puurid. U. 4000 a. e.m.a. on Egiptuses olnud kasutusel vibupuur, mis oli hilismesoliitikumis leiutatud "tulepuuri" edasiarendus [14] (lk. 11). Kui pöörleva uuritsa e. puuri abil õpiti puurima ühtlase läbimõõduga auke, võis neisse lüüa hõõrde abil püsivaid tüübleid. Nurkade kokkutüübeldamisel tekkis tüübeldatud nurkseotis.

pronksiaeg

Puidu õmmeldud jätkseotis - laastu painutamine sarjaks ja otste kokkuõmblemine (esineb Euroopas alates pronksiajast).
Eeskujuks on olnud tohuvakad. Saarepuust saadi laastu ka ilma lõhestamata, kasutades puidu muljumist [20]. Laastuvakk sai tohuvakast tugevam ning seda kasutati väärtesemete hoidmiseks [19].
Töövõtteks märjakskastetud kisklaua/laastu painutamine tule kohal, aukude uuristamine laastu otstesse ning sarja kokkuõmblemine.

Erinevate nurkseotisega
ühendatud kastid ja väiksemad karbid pärinevad pronksiaja algusest. Egiptuse pronksiajal (alates 3150 a. e.m.a.) on pronksist tööriistadega suudetud valmistada ka kalasabatapp-nurkseotist. Antiik-Kreekas saab alates rauaajast eristada juba kõiki hilisemaid kirstu- ja laekakonstruktsioone [1] (lk. 24). Keskajal kujunevad kastmahutitest kirstud, mis leiavad individuaalset kasutamist, samas kui vitsikutest hakkab kujunema odavam pakketaara.

rauaaeg

Kisklaua valmistamine (lõhestamine) - Eesti alal esimesed jäljed varasest rauaajast [9] (lk.12), millest võiks järeldada, et kisklaua valmistamiseks oli vaja (laiema teraga) raudkirvest.

Laudadest vitsiknõu oli laudade servseotisel põhineva mahuti, mida võib seostada rauaajaga. Selle eeskujuks oli ammu tuntud ja laialt levinud õõnestatud vitsik (õõnestatud vakk) [29 ] lk.11. Lauad tahuti välja kirvega lõhestatud pakkudest, täpselt serv-servaga kokku liitmiseks oli vaja veel ainult teravaks pinnitud voolimisrauda (liimeister), mis oli höövli eelkäija. Gallia keltidel oli vitsiknõu olemas juba 1.aastatuhandel e.m.a., laiemalt hakkas see Euroopas levima alates 2. sajandist m.a.j. (veinivaadid). Teise aastatuhande alguses sai vitsiktünnist laia levikuga kaubataara, mida kasutati soola ja soolakala kaubanduses.

MÄRKUS: höövel pärineb hilisrooma ajast, kuid laiemalt levis höövel kasutama alles keskaja lõpul, mil hakati valmistama teritamiseks sobivat sepaterast. Enne seda kasutati teritamise asemel teravaks pinnimist, mis ei anna terale vajalikku lõikenurka ning laast ummistab höövlipaku(JM)

viikingiaeg

Kombineeritud nurkseotis. Viikingiaegsetel kirstudel (Osebergist Norras ja Mästermyrist Gotlandil) esineb segakonstruktsioon: nurgapostide asemel toetuvad maha pikendatud otsalauad ning tappimine on kombineeritud kahesuunalise tüübeldamisega. Istekõrguse poolest jäljendab viikingikirst varasemat õõnestatud ühepuukirstu - erinevatel kirstudel varieerub vaid pikkus. Ühepuukirstule sarnaselt on kirstu küljed ja muud tahud vaid ühe laia palgilõhiku laiused, millest see on välja tahutud.

Nurgapoastidega keeltappseotis (sks. pfostenbau - [1] lk.24) teeb kirstust mahuka panipaiga. Kirstu nurkades on tapisoontega postid, otsad-küljed moodustavad koos postidega kas laudkonstruktsiooni (sks. brettbau - [5]) või raamsõrestiku (sks. rahmenbau [1] lk. 24). Postide sisse käivad keeltapid, raami nuutide sisse lauad või laudtahvlid..
Töövõtteks olid palgi lõhestamine (hiljem ka saagimine) poolpalgiks, selle õhemaks tahumine ning kogu konstruktsiooni sidumine keeltappidega. Töövahenditeks olid kirves ja peitel, tapisoonte (nuutide) saagimiseks võis olla ka primitiivne tapisaag.

keskaeg

Rautatud nurgaseotisega kirst on ilma nurgapostideta ja tappideta kastkirstu tüüp keskaja lõpust (sks. kastenbau - [1] lk. 24), mille nurkades asendavad tappseotist tugevad nurgarauad ning puidust tüüblid. Kirstul on sageli õõnestatud kaas, mis muudab kirstu pealt veekindlaks. Rautisi veelgi lisades on kirst muudetud sageli seifilaadseteks mahutiks, mida polnud röövlitel kerge kaasa vedada ega avada (hiliskeskaja välikassad, kirikukassad).

Tapitud nurkseotise eeskujuks võis olla ristnurgaga palkehitis [26] (lk. 83-92). Egiptuse pronksiajal on suudetud pronksist lõikeriistadega lõigata ka kalasabatappe. Laiemalt hakkas tapitud nurk levima uusaegsetel laegastel ja riidekirstudel.

uusaeg

18.saj



19.saj









20.saj











nüüdisaeg

Saelaudadest kastmahutid said laiema leviku alates 18. saj. lõpust, mil saekaatrites hakati tootma odavamat saematerjali. Varem oli kogu lauamaterjal välja tahutud lõhestatud või palgisaega lõhki saetud palkidest. 18. sajandil rajati tugevajõulisi vesiveskeid, kus saed käisid saekaatri (>sks. gattersäge) raami sisse juba pakkidena (sks. bundgatter), milles oli kuni 6 saelehte. Aurujõul töötavad saekaatrid levisid Mandri-Euroopas alates 19. saj. keskpaigast [21] (lk.134). Nende tooteks olid kummaltki poolt saetud pinnaga lauad, mis vajasid veel ainult hööveldamist.

Pakkekast ilmub 19. saj. keskel, kui 1-tollistest saekaatrilaudadest hakatakse valmistama laskemoona- ja taarakaste. Nurgad ühendati tappimisega, mis toimus käsitsi, kuid 19. saj. teisel poolel olid kasutada juba kvaliteetsest terasest käsisaed (lisaks jäi muidugi veel peitlitöö). Suurtööstuses võeti kasutusele sõrmtapid, mis võimaldas teha tappimist freesidega.

Eesti nurgapostidega riidekirst
on meie uuskeskaegne kirstutüüp, mille valmistamiseks on 19. sajandil kasutatud osaliselt ka juba saelaudu. Saksamaal ja Skandinaavias taolist arhailist kirstu 18.-19. sajandil enam ei esine (interneti materjalide põhjal(JM)), Saksamaal kasutati uusajal juba tapitud nurkseotisega kirstu, samas kui Soomes (Karjalas) oli levinud veel riidetünn
Meie riidekirstu kumer kaas on laenatud ilmselt mõisates nähtud linnakirstult, mis on omakorda jäljendanud keskaegset õõneskaant. Õhukesele kaanele lisab kumerus mõlemal juhul ka vajalikku vormitugevust (kolm kaanelauda toetavad üksteist võlvina).

Odavate traatnaelte ilmumine seniste "lõigatud" nelikantnaelte kõrvale (19.saj. lõpul [25]) võimaldas loobuda nurkade tappimisest. Esialgu puuriti naeltele augud ette ("naelapuur"), seejärel hakati peenemaid naelu lööma läbi plekklindi. Pleki puudumisel keerutati naelapea ümber traati.

Õhukestest kastilaudadest kastid said saagimistehnika arenedes võimalikuks 19. sajandi teisel poolel, mil hakati kokku naelutama kergeid raamkaste. Kastilaudade saagimiseks kasutati spetsiaalseid saekaatri raame, servamiseks ketassaagi.

VINEERMAHUTID (kastid, kohvrid, trumlid, ämbrid...)

Spoonilõikamine treimismeetodil ("spooni rotatsioonilise lõikamise meetod") on leiutatud ajavahemikus 1830-50. Kuna võimalikuks leiutamise kohaks on peetud ka Venemaad, võib leiutisega olla seotud ka A.M.Luther [6] Kermik: 35].
3-kihilise vineeri tootmine algas maailmas 1870-80.
Veekindela vineeri patenteerimine (veekindel verevalkudel ja kaseiinil põhinev liim + liimimistehnoloogia) toimus 1890-ndate aastate teisel poolel (Oscar Paulsen, Chr. Luther). [6] lk.79-81
Mähkimismeetodil valmistatud Luterma nn. kartongivabriku vineermahutid - jäid maailmas ainulaadseteks.
3-kihilisest vineerist pakkekastid - raamkastid (nt. võiekspordiks), 20. sajandi alguses valmistatud seesmise või välimise raamiga teekastid (nt. Venesta veekindlast vineerist teekast - [6] lk. 92).

PUIDUST PAKKETAARA:
vitsikutesse pakkimine vähenes pakkekastide tõttu järsult. Jäid heeringatünnid, mis said 20. saj. alguses peale ülemise terasvitsa. Peale I Maailmasõda olid heeringatünnidel juba kõik vitsad terasest. 1920-ndatest aastatest alates hakkasid kaduma veini transpordivaadid - hulgimüügis algas üleminek veini pudelikaubandusele. Tehniliste vedelike pakkimiseks võeti kasutusele metallvaadid, puistematerjalide jaoks hakati valmistama ka 3-kihilisest vineerist painutatud tünne, mis on nüüd asendunud juba plastmassvaatidega.






SISUKORD

 

 

VAKK "silindriline puust või puukoorest nõu" (ETY)

Õõnestatud vakad - vt.  õõnestatud mahutid

 

Õmmeldud vakad

  • tohuvakad: (sks. behälter aus birkenrinde, ingl. birchbark conteiner, vn. берестяный короб)
    • õmmeldud tohuvakk
    • tohust ämber
    • tapitud tohuvakk
  • puidust sarjaga vakad - ( sks. gebogene spanschachtel, ingl. bentwood pantry box, vn. korob )
    • pronksiaegne laastuvakk
    • viikingiaegne laastuvakk
    • veimevakk (~ sks. aussteuertruhe, ~ ingl. marriage chest, vn. короб придания )
    • reisivakk
    • soome kirikuvakk kirkkovakka
    • sansuvakk (JM) - õmmeldud meremehekast e. sansukast (>sks. schatzkiste)
    • külimit (>sks. revalsche külmit, dörptsche külmet, livl. und kurl. külmet)
    • villavakk (õmmeldud sarjaga)
    • võivakk (sks. gebogene butterdose, ingl. bentwooden butterbox, vn. туес для масла)#

Naelutatud /needitud vakad

    • kübarakarp e. "kübarakartong" ( >sks. hutkarton) - runde spanschachtel, ingl. wooden hat box) pr. boîte en bois de chapeau
      vn. круглая шляпная коробка
    • anglo-ameerika shaker box

Liimitud laastuvakad - vt. ümmargused vineermahutid



ÕÕNESTATUD MAHUTI (sks. aushöhlenes gefäss, ingl. dugout vessel, vn. дупляная посуда
    • õõnestatud vakk (~ sks. schaff, ~ ingl. bushel, vn. дупляная кадка )
    • õõnestatud viljamõõdunõu "setverik" (<vn. четве́рик,  sks. tschetwerik)
    • õõnestatud viljakirst
    • tõrs >liivi tõrdõz ( vn. кадка.долбленка, ~sks. schaff ja ~ingl. bushel )
    • "umbsepuu" õlleankur
    • pakktaru ( sks. klotzbeute, ingl. bee gum, vn. дупляный улей )
    • uhmer ( sks. holzmörser, ingl. wooden mortar, vn. деревянная ступа )
    • rahapakk (sks. opferstock, ingl. offertory box)
    • õõnestatud kirst (JM) (sks. einbaumtruhe, baumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук)
    • õõneskaanega kirst (JM)
    • õõnestatud riidetünn (riidetõrs)
    • ersa veimevakk ( ersa parr < vn. парь)

TAHUTUD MAHUTI (sks. behauenes fefäss, ingl. hewed vessel, vn. долблёный сосуд )
  • Küna e. mold > liivi kina, > alamsks. molde ( sks. trog, ingl. trough, vn. корыто )
    • viinamarjaküna (lauaviinamarja anum)
    • seguküna (müüritööl)
    • maagiküna (allmaatööl)
    • taignaküna (sks. teigmulde, ingl. dough trough, vn. квашня )
  • Pakk-kirst (JM) ( sks. behauene truhe, ingl. hewed chest, vn. долблёный сундук )

VITSIKNÕU ehk vitsik (vn. обручная посуда, sks. weidengebindenes gefäss, daubengefäss, ingl. staved vessel)
  • Vitsikute valmistamine ( sks. küferei, böttcherei, austria fassbinderei, ingl. cooperage, vn.бондарство)
  • Valmistajate jaotus vastavalt kutsestandardile:
    • aamissepp, tündersepp (sks. schwarzbüttner, ingl. kutsestandardi järgi: dry, dry-tight ja wet cooper , vn. бондарь)
    • püttsepp, tünnesepp (sks. weissbüttner, ingl. white cooper)
  • Siduserialad
    • vitsikulaua valmistaja (sks. daubenhauer)
    • tünnivitsa valmistaja (sks. reifschneider, bandschneider, bandreisser, ingl. hooper)
    • vitsasiduja
    • terasvitsa valmistaja
  • Puitvitsa liigid:
    • lõhestatud ümarvitsad
    • lamevitsad

  VITSIKUTE LIIGID (jaotus vastavalt kutsestandardile):
  • (Kauba)tündrid ("tünder" >rootsi mitm. tunnar, alams. tun(n)e, sks. tonne, ingl. tub, vn. кадь)
  • Kalibreerimata vitsikud:
    • vaat (alamsks. vat (sks. fass, ingl. cask, vn. бочка )
    • tünn (alamsks. tunne, sks. tonne, ingl. tun, vn. кадка, rootsi tunna )
    • pütt (alamsks. butte, sks. bütte, ingl. but, vn. ушат )
  Tuntumad kaubatündrid:  
    • võitünn
    • heeringatünn ( sks. heringstonne, ingl. herring barrel, vn. сельдяная бочка
    • ankur (holl.-sks. anker)
    • aam (alamsks. am ( sks. ohm, vn. аам )
    • pool-aam (sks. halbe ohm )
    • barrik-vaat (pr.-sks.- ingl. barrique, vn. баррик)
    • anglo-ameerika vaaditaara tüübid
    • saksa laagerdusvaatide tüübid
    • tõrvatünn (soome tervatynnyri, sks. teerfass, ingl. barrel of tar, vn. бочка смолы )
    • püssirohutünn (sks. pulverfass, ingl. powder keg, vn. пороховая бочка )
Mahumõõduna kasutatud vitsikud:
    • kartulivakk  (Kura- ja Liivimaal sks.  loof )
    • setverik (vn. четве́рик,  sks. tschetwerik)
Tuntumad mittekaubanduslikud vitsikud:  
    • vaat (alamsks. vat (sks. fass, ingl. cask, vn. бочка )
    • nn. "ankur" ( sks. fäßchen, ingl. wooden keg, vn. жбан, анкер )
    • lass e. lähker (alamsks. lechelen e. "tünnike")
    • tünn ( alamsks. tunne, sks. tonne, ingl. butt, rootsi tunna, vn. кадка )
    • toober ( sks. holzkübel, ingl. wooden bucket, vn. ушат )
    • lubjatoober
    • saunatünn ( sks. badezuber, ingl. bathtub, vn. чан, купальная бадья )
    • kaanega pütt ( vn. кадушка крышкой, sks. holzkübel mit deckel )
    • kibu ( sks. wasserschöpfer, ingl. bucket, vn. шайка )
    • pesupali e. pesuvann ( sks. waschzuber, ingl. washtub, vn. лохань )
    • pesukolmjalg
    • taignaastja ( sks. teigzuber, ingl. staved dough tub, vn. квашня )
    • vitsikämber ( sks. holzeimer, ingl. wooden bucket, vn. ведро)
    • kaevuämber (vn. бадья )
  • Piimavitsikud:
    • lüpsik ( sks. melkkübel, ingl. milk pail, vn. подойник )
    • vitsikkann ( sks. holzkanne, ingl. staved jug, vn. обручный кувшин )
    • võivitsik ( sks. butterbütte, ingl. wooden butter tub, vn. ушатник для масла )
    • võikirn ( sks. butterfass, ingl. butter churn, vn. маслобойка )
  • Vitsik-lauanõud:
    • vitsikpeeker ( sks. daubenbecher, staved beaker, vn. обручная чаша )
    • vitsikkauss ( sks. daubenschale, staved bowl, vn. обручная миска )
    • õllekapp ( sks. hölzerner bierkrug, ingl. wooden beer tankard, vn. пивная кружка )
  • Riidetünn
    • vitsik-kirst(JM) ( vadja kirstu, vn.бодня, valgevn. кубел )
    • karjala riidetünn (soome vaatetynnyri)

TREITUD ANUM (sks. gedrechselte holzgefässe, ingl. woodturning vessel, vn. токарная посуда из дерева
  • puutreial ( sks. drechsler, ingl. lathe turner, vn. токарь )
  • vibutreipink ( sks. wippendrehbank, ingl. pole lathe )
  • kausitreimine ( sks. schalendrehen, ingl. bowl turning )
  • puukauss ( sks. holzschale, ingl. wooden bowl, vn.деревянная миска )
  • puutops ( sks. holztopf, ingl. wooden cup, vn. деревянная стопка )
  • tirin ( sks. terrine, suppenschüssel, ingl. tureen, vn. супница )
  • puunõudest lauakate ( sks. holzgeschirr )

 

 


KIRST (sks. truhe, ingl. chest, vn. сундук)

ÕÕNESTATUD JA TAHUTUD KIRSTUD

  • õõnestatud pakk-kirst  ( sks. einbaumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук)
  • tahutud pakk-kirst (JM)  ( sks. behauene truhe,  ingl. hewed chest, vn. долблёный сундук )

MONTEERITUD KIRSTUD (tehniline  klassifikatsioon)

Nurgapostidega kirstud  (sks. truhe in stollenbau)

Kastkirstud

  • õõneskaanega kirst (JM) - tüübeldatud nurkseotis

  • viikingiaegne kirst - viikingiseotis

  • ümarkirst  (sks. runde reisetruhe, ingl. rounded trunk)

  • uusaegne tapitud nurgaga riidekirst (sks. wäschetruhe mit zinkung, runddeckeltruhe, ingl. linen chest)
    - kalasaba-nurkseotis  (sks. schwalbenschwanz- zinkung,  ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост

Eesti  maarahva riidekirst - saelaudade kasutamise algus

  • nurgapostidega laudkirst (sks.  truhe in  stollen- und btettbau)  - kirstu puithinged

  • nurgapostidega raamkirst (sks. truhe in rahmenbau)

  • katuskaanega riidekirst  (sks. wäschetruhe mit dachdeckel )

Lamekaaneline kirst

  • lamekaaneline  riidekirst  (sks. flachdeckeltruhe)

  • lamekaaneline viljakirst  ( sks. getreidetruhe, ingl. grain bin chest,  vn.  ларь )

Rihvadega riidekirst (sks. truhe mit beschläge,  ingl. iron-bound chest, vn.  окованный сундук)

  • raudrihvadega riidekirst  (sks. wäschetruhe mit beschläge, ingl. iron-bound linen chest,  vn. окованный сундук для белья)

  • raudrihvadega reisikirst, sks. eeskujul ka "kohver"  (sks. koffer, reisetruhe,  ingl. trunc, vn. дорожный сундук)

  • puitrihvadega  reisikirst-kohver  ( sks. koffer, ingl. trunc )

KASTMÖÖBEL.
  • kastpink (sks. truhebank)
  • seljatoega kastpink (sks. truhebank mit rücklehne)
  • kamina kastpink (ingl. strycsitten)
  • kamina kastiste (ingl. strycsitten)
    
RAHAMAHUTID
  • rahapakk ( sks. opferstock, gotteskasten, ingl. offertory box )
  • õõneskaanega, rautatud rahakirst ( sks. opfertruhe, ingl. offertory chest )
  • rautatud puitlaegas (raha sisselaskmise avaga)

    TÄISMETALLIST KASTIGA:
  • rauast rahakast e. -laegas (täismetall) - sks. geldkiste, ingl. strongbox
  • maalingutega rahakast (täismetall) - sks. geldkisten, kriegskasse, soldtruhe, ingl. strongbox, armada chest,
    vn. сундук-касса
  • kastseif (sks. tresor-truhe, ingl. seif chest, vn. сейф-сундук )
  • kappseif e. seif (sks. tresor, ingl. safe, vn. сейф )

   
LAEGAS- sks. lade, ingl. casket, vn. ларец
  • Laegas keskaja lõpul


Tsunftilaegas ( sks. gildelade, ingl. guild casket vn. ларец гильдии 

  • kalasaba-nurgaseotis ( sks. schwalbenschwanz- zinkung , ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост )

  • tahveldis e. viilung ( sks. täfelung, täfelwerk, ingl. panelling, vn. филёнка )

  • eerungiga peittappseotis ( sks. verdeckte zinkung mit gehrung )
    Laegaste hinged

  • peithinged

  • avatud hinged

  • tsiseleeritud peensepis (kuni 17. saj. lõpuni)

  • kummitud ja kohrutatud ribateras (alates 17. saj. lõpust)

  • lukksepatehnikas hinged (18. saj. teine pool)
    Laegaste lukud

  • lukk kaane siseküljel (põrkriiviga vedrulukk)

  • lukk laeka esiseinal (rõngasvedruga käärlukk, põikriiviga vedrulukk )
    Pidemed tõstmiseks
    Tekstid, sümboolika, maalingud

    Vene laegas "teremok" ( vn. ларец-теремок, sks. teremok, ingl. casket teremok )  

    Kaldkaanega laegas (sks. schrägdeckel-lade, soome vinokantinen lipas)

  • kirjutuslaegas (sks. schreibkasten, ingl. writing box)

  • väärtasjade laegas ( sks. schatzlade, ingl. treasure casket, vn. ларец для драгоценностей )

  • õmbluslaegas ( (sks. nähkasten, ingl. sewing box, vn. швейная коробка )

  • rautatud kassalaegas

  • podgolovnik - vene "pea-alune" laegas (vn. ларец-подголовник, ingl. chest podgolovnik)

    Ehtelaegas e. nipsasjade laegas ( >pr. nippe - "kaunistus" - sks. nippsache) - sks. schatulle, schmuckschatulle
    (>lad. scatula, vn. шкатулка, pr. coffret à bijoux, ingl. jewelry box, rootsi nipperask )

  • pronksiaegne laastuvakk 

  • hilis-rooma ehtelaegas

  • kaldkaanega ehtelaegas

  • eesti ehtevakad

  • eesti koloreeritud ehtevakk

    Meremehekast e. sansukast (sks. schatzkiste - "leidvara kast", "varakast", ingl. sailor chest, vn. рундучок)

  • Osebergi viikingilaeva meremehekast (sks. oseberschiffs truhe 178 , ingl. oseberg sea chest 178,
    vn. сундук из осеберга 178 , norra osebergskipet kiste 178 ) 

  • kirstunurga nn. viikingiseotis

  • sansuvakk (JM)e. sansukast (õmmeldud laudsarjaga meremehekast)

  • laudadest meremehekast


TRANSPORDIKASTID

 

Laudkast

  • laudküna e. mold >liivi kina, >alamsks. molde ( sks. trog, ingl. trough, vn. корыто ) 

  • kalasabatappidega kast

  • kalasaba-nurkseotis (sks. schwalbenschwanz- zinkung, ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост )

  • sõrmtappseotisega taarakast

  • sõrmtappseotisega taarakast

  • naelutatud laudkast  

  • Naelte tootmisest

 

Raamkastid  laudadest või vineerist

  • siseraamiga kast (ingl. sheathed (closed) box)

  • siseraamiga teekast

  • välisraamiga kast (ingl. cleated box)

  • välisraamiga laudkast (ingl. cleated lumber box)

  • välisraamiga vineerkast (ingl. cleated plywood box)

  • puitkonteiner (wooden crate)

 

VINEERMAHUTID

  • Venesta vineerist teekast

  • vineerist kübarakarp - sks. runde hutschachtel aus sperrholz, ingl. plywooden hat box, vn. шляпная коробка из фанеры

  • Luterma kübarakartong

  • Venesta-Luterma kübarakartong

  • tahvelvineerist kohver

  • "mähitud" vineerkohver

  • ovaalne tööriistakohver

  • vineerist ämber

  • "mähitud" vineertünn

  • tahvelvineerist painutatud tünn





PUITMAHUTITE SÜSTEMAATIKA

Järjestatud vastavalt tehnoloogia vanusele

 

VAKK - "on silindriline puust või puukoorest nõu" (ETY).

Valmistamisviisi poolest on vakad kas õõnestatud või õmmeldud. Puutüve õõnestamise oskus pärineb varamesoliitikumist. (Samast ajast pärineb ka õõnestatud ühepuupaat ruhi. [Klooß 2013]).
Otstarbe poolest on kõik "vakad" olnud kuivmaterjali mahutid. Õõnestatud vakast on tekkinud meil suurem mahumõõt vakk, õmmeldud vakast on tekkinud paar korda väiksem külimit.

 

ÕMMELDUD VAKAD - kuivmaterjali mahutid, millel on puukoorest (enamasti kasetohust) või õhukesest laastust painutatud ja kokkuõmmeldud sari (sks. zarge). Sarjaotste kokkuõmblemiseks on kasutatud lõhestatud narmasjuurt või vitsa, uusajal enamasti niineriba. Suuremate vakkade põhi ja kaas on tehtud sissesobitatud lauast ning kinnitatud puutikkudega.

 

 

TOHUVAKK - sks. behälter aus birkenrinde, ingl. birchbark conteiners, vn. берестяный короб.
Tohuvakad võivad pärineda paleoliitikumist (enne 9600 e.m.a. -), mil tohuvakka kasutati ilmselt koriluses. [Reichert 2009] [Reichert 2011, lk. 203]

 

- õmmeldud tohuvakk (kokkuõmblemisel on kasutatud niineriba)
Tohuvakka osati teha vastavalt sobiva tohuga kaskede levikule peale jääaega.

Karp, tohust, ERM A 596:82, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/476810


- soolavakk (õmmeldud tohust) Soolavakk, ERM 5017, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/55057
 MÄRKUS : soolavakkadeks nimetatakse meil üldiselt kõiki soolakarpe - õõnestatuid, vitsaga seotuid, tapituid jms.

solavakk

 


laudadest soolavakk, seotud kokku vitsaga
Soolavakk, ERM A 38:7, Eesti Rahva Muuseum,

http://muis.ee/museaalview/545887


- tapitud tohuvakk - sarjaotste ühendamiseks on kasutatud õmblemise asemal noolekujulisi sõrmtappe: kitsamast avast läbi pistetud "noole" õlad takistavad noole tagasitõmbamist.

Kuna nooltappide valmistamiseks on vaja teravat nuga, siis on see suhteliselt uus ühendusviis (tänapäeval kasutatakse lisaks noale veel erinevaid auguraudu - vt. allpool).

Karp, tohust, ERM A 426:1408, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/589418

- komi-udmurdi tohuvakk - komi-udm. tujes, tujis, туесок
(valmistamise skeem)


URL= http://www.tehnologii.net/images/statii/pletene_beresta/4.jpg

- tänapäeva nn. "rohelise" käsitöö näide - tohu tappimisel on kasutatud erineva kuju ja suurusega auguraudu



URL=https://pfollansbee.wordpress.com/tag/green-woodworking/page/10/

- tohust ämber (Talsi piirkonnast Lätis )

Tohust ämber, ERM EJ 477:49, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/748942

 

PUIDUST SARJAGA VAKK

- sks. gebogene spanschachtel, ingl. bentwood pantry box, vn. короб - sari ( >sks. zarge) on painutatud õhukeseks töödeldud lauast või laastust. Vorm pärineb kiviaegsetes tohu- ja niinevakkadest.
Pronksiaegsed laastuvakad on valmistatud saarepuust, mis on lõhestatud piki aastaringe (sobivat prussi on tambitud ja muljutud kuni kihistumiseni). [Reschreiter 2013].


- pronksiaegne laastuvakk Zürichist, mida on kasutatud ehtekarbina [Reschreiter 2009] Laastuvaka kokkuõmblemisel on kasutatud ahel- e. pilupistet (sks. kettstich, spaltstich), okaspuust põhi on naelutatud puidust tikkudega.
VÕRDLUSEKS: uusaegsed sarjad on painutatud enamasti lõhestatud kuuselaastust.

URL= http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/

13_Reschreiter_Winner_Grabner_Esche%20einmal%20anders.pdf


9.-11. saj.


- viikingiaegne puidust sarjaga vakk Haithabu (Hedeby) leidude hulgast

Wikinger Museum Haithabu
URL= http://www.flickr.com/photos/kai-erik/2541531217/

- veimevakk e. pruudi kaasavara vakk -  sks. ~aussteuertruhe, ingl. ~marriage chest, vn. короб придания
Korpuse ja kaane sarjad painutati õhukesest lauast, otsad "õmmeldi" tavaliselt kokku niineribaga.


Veimevakk, ERM 8477/ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/559604


- reisivakk

Reisivakk, EPM TR 963:27 E 366:27, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1218459


- soome kirikuvakk kirkkovakka - paremate kirikuriiete kaasavõtmiseks, mis pandi selga vahetult enne kirikusse jõudmist
Suomen kansallismuseo, Kansatieteelliset kokoelmat, K6938
https://www.finna.fi/Record/musketti.M012%3AK6938%3A




- sansuvakk (JM) e. õmmeldud meremehekast (sks. schatzkiste) - sari painutatud õhukesest lauast, otsad "õmmeldud" kokku, laudkaane ja põhja tugevdamiseks on kasutatud ohtralt rauda.

Meremehekast / Santsukast, HKM _ 506 Ekm 4, Hiiumaa Muuseumid SA,
http://muis.ee/museaalview/2270330

-külimit e. külvivakk - "külvi- ja mõõduriist, mõõduriistana 9-18 toopi" (EKSS)
Puisteainete mahumõõt külimit 19. saj. keskel (Dede 1844):
revalsche külmit .................. 12 toopi...........= 861 ingl. kuuptolli
dörptsche külmet
............... 13½ toopi..........= 1050 ingl. kuuptolli
livl. und kurl. külmet ............. 9 toopi......... = 700 ingl. kuuptolli

Külimit, külvivakk, EPM TR 55:6 E 8:6, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1232164






- villavakk, kahe õmmeldud sarjaga Villavakk, ERM 1542, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/508505

villavakkMeil enamlevinud, korvilaadselt punutud villavakk -

villavakk, ERM 14993, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/654508

- võivakk (sks. gebogene butterdose, ingl. bentwooden butterbox, vn. туес для масла) - mõlemad sarjad on painutatud laastust, otsad õmmeldud ülekattes kokku.

Foto: Võikarp, napp, MF F 52:167/n, Mõniste Talurahvamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/454675



NAELUTATUD JA NEEDITUD LAASTUVAKAD.

19. saj. lõpp


- naelutatud laastuvakk - sks. rund spanschachtel, ingl. pantry box, vn. короб


URL= https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/564x/68/fb/9b/68fb9b710ed99fd1e05213ea8ddd0b26.jpg

19. saj.


- kübarakarp e. "kübarakartong" ( >sks. hutkarton, runde spanschachtel, ingl. wooden hat box, pr. boîte en bois de chapeau, vn. круглая шляпная коробка )

Antud laastuvaka otsad on naelutatud või needitud sõrmülekattes (ingl. finger lap joint). (Sõrmülekate annab ülekattes osale ühtlasema painde.)

MÄRKUS
(JM) : kübarakarbid on valdavalt olnud siiski papist (>sks. hutkarton), viktoriaanlikust kultuurist on säilinud palju ka tinatatud nn. valgeplekist kübarakarpe - kas värvitud või liimitud üle nahaga. Puidust kübarakarbid on Euroopa oksjonidel haruldased, peamiselt on need meie Luterma vineerist nn. "kübarakartongid". Vt. vineermahutid)

- laastuvakk shaker box (nimetatud anglo-ameerika šeikerite usulahu järgi) on tänapäeval toodetav sisustusstiili shabby-chic kujunduselement


URL= https://www.pinterest.com/pin/185914290837584216/


 

 

ÕÕNESTATUD MAHUTI

sks. aushöhlenes gefäss, ingl. dugout vessel, vn. pärineb varasemast mesoliitikumist. дупляная посуда -Mahuti õõs saadi tüve südamiku eemaldamise teel (vt. puutüve õõnestamine). Tööriistaks olid kiviajal kivist talvad. Kasutati ka vertikaalasendis (korstnana) põletamist. (Vrd. tahutud mahuti)

MÄRKUS (JM) : õõnestatud mahutitel võivad olla tugevduseks vitsad - nn. "umbsepuu" vitsikud e. "ummikud" (vn. обручные дуплянки) Selline vitsik pole püttsepatoode, sest ei koosne tünnilaudadest. (Laudadest vitsikud said Euroopas tuntuks alates 2. sajandist.)





- õõnestatud vakk - sks. schaff, ingl. bushel, vn. дупляная кадка - on tünnilaadne mahuti, mille tüüp pärineb mesoliitikumist (looduslikuks eeskujuks on olnud õõnsad puutüved). Viljavakka on meil kasutatud teravilja säilitamiseks aidas


VÕRDLUSEKS (JM) : tõrs on meil samuti õõnestatud mahuti, kuid seda on kasutatud vedelike hoidmiseks. Algne erinevus võis olla põhja kinnitusviisis.

Viljavakk, ERM EJ 587:9, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/90082

setverik

- õõnestatud viljamõõdunõu "setverik" - (<vn. четве́рик,  sks. tschetwerik) - mahuga 1/3 riia vakka (26,24 liitrit - 1835.a.)

Vrd. viljamõõdu vitsiknõu "setverik"


Viljamõõdunõu ( 1/3 Riia vakka ), EPM TR 840:25 E 312:25, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1227667



 


- õõnestatud viljakirst

Viljakumm, PTM _ 738:3 E 811, Põlva Talurahvamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/386506


- tõrs >liivi tõrdõz - on MUIS´i otsingus enamasti pakust õõnestatud "tünn", mida kasutati vedelike hoidmiseks või lahtiselt kääritamiseks (õlu, kali, meski)

Võõrkeelsed vasted on кадка.долбленка, sks. schaff ja ingl. bushel. Seejuures on inglise ja saksa vastavad mahuteid olnud kasutusel nii vedelike kui ka puisteainete hoidmiseks ning neist on kujunenud vastavaid mahumõõte (nt. sks. schaff < scheffel)


Tõrs, ERM A 426:3800, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/598265



- õõnestatud e. "umbsepuu" ankur (
vitsad puuduvad, aga näha on jäljed)


Umbsepuu ankur, ERM A 119:85, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/539170


- pakktaru
- sks. klotzbeute, ingl. bee gum, vn. дупляный улей - on õõnestatud mahuti, mille sees peeti mesilasi. Seestpoolt töötlemiseks (ning taru avamiseks) on pakk lõhestatud ning sellele on peale pandud vitsad.


Pakktaru, ERM A 550:50, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/466739


- uhmer
- sks. holzmörser, ingl. wooden mortar, vn. деревянная ступа


Uhmer, EPM TR 962:6 E 365:6, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1234739



1600-1700

- rahapakk (sks. opferstock, gotteskasten, ingl. offertory box) on kirikuannetuste kassa, mille vorm pärineb keskajast. Rahapakk on välja õõnestatud ja tahutud ühest puupakust, avamiseks on rahapaku küljel tabalukuga suletav luuk. Tugevdamiseks on kasutatud ohtralt sepist.

Eestis on kümmekond vanemat (puidust) rahapakku, mis pole siiski keskajast, vaid on dateeritud 17.-18. sajandisse. Säilinud on arhailine valmistamisviis (kirvega tahumine, lihtne sepis).

MÄRKUS (JM) : rahapakkudeks nimetatakse meil ka kivist (nt. Kaarmas) ja metallist valmistatud suuremaid rahamahuteid, millel on püstine asend.




Autori fotod:
Rahapakk, TLM 5790, Tallinna Linnamuuseum

- õõnestatud kirst Vana-Uppsala kihelkonnakirikus
Õõnestatud kirst ( sks. aushöhlene einbaumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук) on tüübilt vanim kirstulaadne mahuti, kuivõrd selle valmistamiseks võidi kasutada ka keskmisel kiviajal levinud tööriistu ja tuld. (Uppsala keskaegse kirstu kirjelduses on nimetatud ka seest põletamise jälgi.) Suure kaalu tõttu on õõnestatud kirstud olnud hilisemalgi ajal kindlaks panipaigaks.

Gamla Uppsala Församlingskyrka
URL=https://lh3.googleusercontent.com/-Hz_NXh8cZ-E/TX0xpjrDPpI/AAAAAAAAAHQ/oh-dsyqkIYU/s1600/uppsala2.jpg



15. saj. ?




- õõneskaanega kirst on kastkirstu tüüp, mille kaaneks on nõgusaks õõnestatud tammepuulõhik. Nurgapostid ja -tapid puuduvad, kasutatud on vaid tüübleid ja sepanaelu. Ka põhi on "riputatud" altpoolt tüüblitega. Raske kasti kooshoidmiseks on kirstule lisatud palju rautisi, mis hoiavad seda tõstmisel ja vedamisel koos. Kasutatud on tõenäoliselt väärtasjade hoidmiseks ning suurte mündikoguste vedamiseks.







Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1194653



- riidetünn e. riidetõrs - kirstu asendaja, mille valmistamiseks polnud vaja spetsiifilisi püttsepa töövahendeid.
(Riidetõrre järglaseks on olnud tünnilaudadest vitsik-riidetünn.)


Riidetünn (ERM A 300:35/ab); Eesti Rahva Muuseum;
Faili nimi:024090_ERM_A_300_35_ab.jpg


- ersa veimevakk - ersa parr < vn. парь - pärnatüvest õõnestatud mahuti (pruudi kaasavarale). Kõrgus ca 1 m. Kaas on lukustatav (Vrd. vadja kirstu)


URL=http://api.ning.com/files/HkR0dixAlexMnxvBC2HXz6YXYkk7q6bJ3Nzc3rm3wEqjQtwsl2LhsilIFmjpeALZdOOpTap4jvUW8urHBrnXymrbVQ8gHyGd/file.jpg URL=http://uralistica.com/profiles/blogs/2161342:BlogPost:226337


 

TAHUTUD MAHUTID

- sks. behauenes fefäss, ingl. hewed vessel, vn. долблёный сосуд - mahuti õõs saadakse palgilõhiku pinda süvendi tahumisel (puitu raiutakse ka ristikiudu - vt Puidu lõiketöötlemine ja tahumine). Keskmisel kiviajal on tööriistadeks olnud õõnestalb ja talbkirves. Vrd. õõnestatud mahuti

Küna e. mold >liivi kina ("kasetohust karp" ETY), > alamsks. molde, sks. trog, ingl. trough, vn. корыто .

Küna on palgilõhiku sisse süvendatud (tahutud) mahuti, mis on enamasti veekindel. Väiksemat küna on kasutatud ka õlal kandmiseks.
Eesti maaelus on tuntud: söödaküna, pesuküna, võrguküna, taignaküna, hobusejootmise küna, õllevirde küna, meskiküna, küna raua karastamiseks jne. (Vrd. laudküna)

1397


- fragment freskost "Oktoober" aastaaegade tsüklis Trientis, Castello del Buonconsiglio lossisViinamarjakasvatuses kasutati küna (sks. mulde) lauaviinamarja kobarate korjamisel ja kandmisel, mistõttu tekkis ka vastav mahuühik (1 mulde = 3,75 l).


  URL=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Ciclo_dei_mesi%2C_ottobre.jpg

1240-1250


Müüritööl on kasutatud õlal kantavat seguküna. Erinevalt ebamugavast lubja- või segutoobrist võis küna kanda poolpõiki üle õla, pildil on näha ka rihmaga kinnituv õlapadi.
Küna (hiljem laudküna) on kasutatud müüritööl segu ja täitematerjali kandmiseks kuni 20. saj. alguseni, seejärel hakkas levima odav plekkämber.

URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Artes_Mechanicae#/media/File:Maciejowski_Tower_of_Babel.jpg


- mäemees nn. konnlambi ja maagikünaga

Allmaatöödel on küna kasutatud hilise ajani, sest erinevalt toobrist ja ämbrist sai küna hästi lohistada.


Thomas Heinze puitfiguriin.
URL= http://www.holzbrocken.de/bilder/figuren/bergleute/10.jpg

- taignaküna - sks. teigmulde, ingl. dough trough, vn. квашня - taigna sõtkumiseks ja kergitamiseks (hapendamiseks)

URL= http://www.tradera.com/item/341132/263713522/2-st-stora-trag-1800-tal-fjal-jamtland


- tahutud pakk-kirst (JM) - sks. behauene truhe, ingl. hewed chest, vn. долблёный сундук- kaas ja korpus on mõlemad tahutud puupaku lõhikutest - sisuliselt on tegemist kahe vastamisi pööratud künaga. Võrreldes püstise õõnesmahutiga (nt. tõrs) on sisule avaram juurdepääs, reisimisel on sisu vihma eest kaitstud ning väikeste mõõtmete tõttu (pikkus 60 cm) võidi seda kasutada seifilaadse reisikirstuna

URL= http://www.mol-antik.ch/content/index.php?id=34




VITSIKNÕU e. vitsik

- vn. обручная посуда - lähtub pealepingutatud vitsast, mistõttu siia hulka kuuluvad ka õõnestatud e. umbsepuu vitsikud (sks. weidengebindenes gefäss leiab harva kasutamist).

Saksa ja inglise keeles lähtutakse mitte vitsast, vaid vitsikulauast (sks. daube, ingl. stave):
sks. daubengefäss (harvemini geböttchertes gefäss), ingl. staved vessel


Vitsikute valmistamise tehnika oli tuntud juba 1.saj. e.m.a. j, pärinedes Gallia keltidelt. Laiemalt said tuntuks 2. sajandi Rooma keisririigis, kus Gallia ja Pannoonia veine veeti juba vitsikvaatides. Umbes samal ajal kasutati vitsikuid vähesel määral ka Põhja-Euroopas - neid kasutati koriluses. Vitsikute kasutamine kaubataarana levis laiemalt alates 10. saj. keskpaigast, kui Lüneburgist hakati soola eksportima tündrites. See põhjustas vitsikute levikus läbimurde, sest soolakala (peamiselt heeringat) oli otstarbekas vedada samasugustes tündrites.

Võrreldes kastidega olid vitsikud kuni 19. sajandini eelistatud seisundis, kuna vitsikute valmistamiseks polnud vaja rauda - ei kasutatud naelu ning kuni 20. sajanini kasutati veel laialdaselt ka puitvitsu. Eeliseks oli ka see, et vitsikute valmistamiseks polnud vaja saagi - puidupakud lõhestati kirvega, lauad tahuti seejärel samuti kirvega ning vooliti seejärel erikujuliste voolimisraudadega.

MÄRKUS (JM) : Keskaja lõpul oli saagidest laiemalt tuntud vaid robustne raamsaag, mida kasutati palgi pikuti saagimiseks. Sae "jagamine" on leiutatud küll Antiik-Roomas, kuid pehme raud "ei pidanud ilmselt teed". Õhema ja peenema hammastusega saagidest kasutati tisleritöös ainult väiksemat tapisaagi, millega oli võimalik teha madalamat lõiget. Puidu "järkamiseks" (ristikiudu läbisaagimiseks) puudus veel kaua sobivast terasest saeleht. 18. saj. keskel hakati küll "keetma" täpse koostisega terast (tiigelteras 1740), kuid seda suudeti toota vaid väheses koguses. Madalama kvaliteediga saage ei saanud külasepad ka ise prooviks valmistada, kuna saehambaid "lüüakse" ükshaaval stantsilaadse tööriistaga, mis vajab ise väga täpse karastusega terast. Nii eelistati halvast materjalist saele kuni 19. sajandi lõpuni endiselt kirvest ja peitlit.

 

VALDKONNA ÜLDNIMETUS TEGIJA NIMETUS


Vitsiknõude
valmistamine:

sks. küferei, böttcherei,
austria fassbinderei,
ingl .cooperage ,
vn. бондарство





Suuremate vitsikute puhul on meil vitsikute valmistajaks tündersepp või aamissepp, väiksemate vitsikute puhul öeldakse enamasti püttsepp. (Avinurmes on meil "puunõude valmistajad")

- keskaja ladina keeles doleator (>lad. dolium - "vaat")
- alamsks. büttenmaker
- sks. büttner
- ingl. cooper (>lad. cupa)
- rootsi tunnbindare
- vn. бондарь (>germ. "-binder")

Saksa keeles on lisaks veel hulk erinevaid nimetusi, kuid kutsestandardi järgi jaguneti kaheks: weissbüttner ja schwarzbüttner.

Inglise vitsikuvalmistajad, kes pidid rohkem arvestama meretranspordi nõuetega, jagunesid 5 divisjoni: "dry", "dry-tight", "wet", "white" ja "general"cooper


- kõhukas vaat tööprotsessis


 

MEISTRITE NIMETUSED (vastavalt kutsestandarditele)
NIMETUS TOODE
vaadimeister vaat >alamsks. vat ( sks. fass, ingl. cask, vn. бочка)
püttsepp tünn (alamsks. tunne, sks. tonne, ingl. tun, vn. кадка, rootsi tunna)
pütt (alamsks. butte, sks. bütte, ingl. but, vn. ушат)
tündersepp,
aamissepp

tündrid e. täpselt kalibreeritud kaubavaadid ja kaubatünnid (kaubataara) -
("tünder" >rootsi itm. tunnar, alams. tun(n)e, sks. tonne, ingl. tub, vn. кадь)

 

SIDUSERIALAD. Kuna vitsikud, eriti just kaubataaraks valmistatud tündrid, olid juba varakult standardiseeritud, võimaldas see valmistada šabloonide järgi komponente.
NIMETUS TOODE
vitsikulaua valmistaja
sks. daubenhauer
(ala nimetus - daubenhauerei)
vitsikulaud - sks. daube, ingl. stave, vn. клёпка

vaadilauadVaadilaudade ladu tänapäeval -

URL= https://de.wikipedia.org/wiki/Daube_ (Fassbau)#/media/File:Empilement_douelles.jpg
vitsavalmistaja
sks. reifschneider, bandschneider,
bandreisser,

ingl. hooper
tünnivits e. vitsikuvits - sks. fassreife , ingl. hoop, vn. обруч

- puitvits - sks. holzreife
- terasvits - sks. stahlreife

Tünnidel ja püttidel - sirgete laudadega vitsikutel - kaeti sageli kogu ulatuses vitstega. Vaatidel (painutatud laudadest vitsikutel) tagas keskkoha tiheduse laudade paindejõud, mistõttu polnud keskele vitsa vaja. See võimaldas kõhukat vaati ohutult veeretada.

vitsaVitsavalmistaja tööruum tänapäeval -

URL=http://de.academic.ru/pictures/dewiki/66/ Bandrei%C3%9Ferkate_Haseldorf_03.jpg
vitsasiduja Peened pajuvitsad sidus püttsepp ise, pooltootena valmistatud puitvitsu võisid paigaldada abilised.

Vt. allpool: "Puitvitsade liigid"
terasvitsa valmistaja

terasvits - sks. stahlreife - hakkas levima alles siis, kui teras muutus 16. sajandi jooksul odavamaks (sepaterase tehnoloogia). Vits valmistati õhukeseks taondatud terasest, valmistajaks oli kuni 17. sajandini sepp. 1679.a. patenteeriti Inglismaal ribaterase lõikevaltsimise tehnoloogia ning alates 18.sajandist võis vitsa neetida juba püttsepp ise.

MÄRKUS: heeringatünnidel hakkasid terasvitsad levima alles 20. sajandil (vt. heeringatünn).

 

PUITVITSADE LIIGID

Tänapäeval levinud nn. vitsalukk on tuntud alates 14. sajandist.


LÕHESTATUD ÜMARVITSAD.

15. saj.

Peenema lõhestatud pajuvitsa otsad keerutati nööridena (kumbki ots pisteti väänates teise alt läbi), otsad lõigati pingutamise järel kohapeal ära.

- keerutatud vits keskaegsel vitsik-kausil
(Paremal fragment teisest lahtikeerdunud vitsa otsast.)


MÄRKUS
(JM): Tallinna Linnamuuseumi 15. saj. õllekapa TLM 24444-16 külgedele on jäänud vitste lõikamisest noajäljed.

Autori foto:
Vitsik-kausi laud Tallinna Dunkri tn. leidude hulgast.

Erinevaid vitsaotste kinnitusi Novgorodi arheoloogilise materjali põhjal. (Iga vitsarõnga keskel on näha vastava vitsa ristlõige.)


- vitspinguti (ülal - vn. жгутовый узел ), mida kasutati juba 10. sajandil




- niineribadega fikseeritav keskaegne vits (keskel)




- nn. vitsalukk (all), mida on kasutatud 14. sajandist kuni tänapäevani

Allikas: [Федотов: 29]
Федотов, Г. Я. . Секреты бондарного ремесла. Москва, "Экология" 1991


VITSALUKK - varjatud küljel toimub otste hambumine.

- vitsaluku vaade välisküljelt





- vitsaluku seestvaade

Autori fotod.

LAMEVITSAD (valmistatakse lõhestatud peergudest).



- sõrmtapiga lamevitsa valmistamine




Allikas: [Федотов: 29]
Федотов, Г. Я. . Секреты бондарного ремесла. Москва, "Экология" 1991

- sõrmtappvits (JM) (püti ülaserval) - > ingl. finger joint band


URL=https://www.pinterest.com/ pin/203506476891425255/

- ülekattega sõrmtappvits - > ingl. finger lap band - aheneva laiusega ülekate moodustab ühtlasema kaare



URL=https://www.pinterest.com/pin/67976275602903130/


 

 

 

VITSIKUTE LIIGID (vastavalt kutsestandardile) VALMISTAJA Samanimelise tündri või mõõtühiku maht
tünder e. kaubatünder ("tünder" tuleneb rootsi tunn(a) mitmusevormist tunnar - ETY) - alams. tun(n)e, sks. tonne, ingl. tub, vn. кадь ja бочка -
- oli kokkuleppemahuga tünn või vaat, mida oli lubatud kasutada kaubataarana. Valmistati enamasti täis- või pooltündri mahus, mis jagunes omakorda toopideks. Tündritele olid sageli põletatud meistri ja linna, hiljem ka kaaluja märgid.
Kuivainete kaubatündreid võis lisaks tündrile kalibreerida ka teiste kohalike mahuühikute järgi (vakk, külimit, väiksema ühikuna toop).


Erinevatele kaupadel olid sageli erinevad kaubatündrite mahud, mis võimaldas tündreid ka väliselt eristada.
Inglismaal jagunesid tündrid vastavalt valmistaja kutsestandardile:
dry-cooperage võis kasutada kuiv- ja puisteainete säilitamiseks ja transpordiks,
dry-tight cooperage pidi lisaks olema väljastpoolt niiskus- ja pritsmekindel.tündersepp, aamissepp

ingl. dry cooper (veekindluseta taara)

dry-tight cooper (niiskuskindel taara),

wet cooper (veekindel taara) sks. schwarzbüttner

rootsi tunnbindare
heeringatündri mahuks kehtestati 1375.a. hansalinnades 117,3 liitrit (rostocks tonne)

tallinna tünder
(tоnne) oli 133 liitrit,
riia tünder ca 100 l.

rootsi tünder (tunna) - 17. sajandil eristati Rootsi Kuningriigis
"kuiva" (ca 146 l) ja "märga" (ca 125 l) tündrit


ingl. tünder (tub) oli erinevate kaupade puhul erinev:
heeringas - 16 gallonit, sool - 18 gallonit jne.

vene tünder (кадь) oli 14 puuda rukist (229kg) - 16.-17. saj.

vene бочка ("vaat") oli suur tünder/mahuühik, mis oli kehtestatud ekspordil hulgimüügiks.
"Vaat" jagunes ämbriteks (ведро):
viin - 40 ämbrit,
õlu - 10 ämbrit
Kuivaine mõõtmisel:
püssirohi - 10 puuda
tõrv - 8-9 puuda
vaat - alamsks.vat, sks. fass, ingl. cask, vn. бочка.
Vaatideks nimetatakse kõiki kumerate külgedega vitsikuid, mis on mõlemast otsast veekindlalt suletavad. Vaate kasutatakse vedelike hoidmiseks ja transpordiks ning nad sobivad veeretamiseks. Kõhuka kuju tõttu on nad seejuures kergesti pööratavad.

Vaadi mahtu mõõdeti meil toopides (sks. stoof).
Kehtestatud nõuete poolest kuulub vaat kõrgeimasse standardiklassi, enamasti on neid valmistatud mingi kehtestatud mahustandardi järgi (kaubavaat)vaadimeister
sks. schwarzbüttner,
ingl. wet cooper

Vene kaubavaadid-tündrid:
viinavaat - бочка водки
õllevaat - бочка пива
tõrvavaat - бочка смолы
püssirohuvaat - бочка пороха

Tõrva kaubavaat-tünder (125 l):
sks. teerfass
ingl. barrel of tar
soome tervatynnyri
tünn (alamsks. tunne) (ETY) - sks. tonne, ingl. tub, vn. кадка, rootsi tunna -
on meil enamasti veekindel, pealt avatud või lahtise kaanega vitsik, mis on valmistatud painutamata laudadest. Pütist erineb tünn selle poolest, et selle kõrgus ületab läbimõõdu. Kujult on tünn ülespoole ahenev.

Erinevalt vaadist pole tünn mõeldud veeretamiseks. Täidetud kujul pole tünn sageli teisaldatav (nt."vihmaveetünn").

Vastavalt valmistaja kutsestandardile jagunesid tünnid (ja vaadid) kas kaubatündriteks või lihtsalt mittekaubanduslikeks tünnideks.
püttsepp - tünnesepp
- sks. weissbüttner,
- ingl. white cooper
Tavakeeles tünniks nimetatud tündrid:
tallinna tünder - tоnne
riia tünder - tоnne
rootsi tünder - tunna
ingl. tünder - tub
vene tünder - кадь

heeringatünder - rostocks tonne

pütt - alamsks. butte, vn. ушат, lingv. vasted sks. bütte, ingl. but -
- on painutamata laudadest valmistatud väiksem vitsik, mis on kuju poolest veidi kooniline. Pütt on pealt lahtine (või lahtise kaanega), läbimõõt ületab külje kõrguse. Mõeldud on see kasutamiseks koduses majapidamises (mitte kaubataarana).

Püttide valmistamine oli madalama kategooriaga tööala (sks.
weissbüttnerei, ingl. whitecooperage), mille toodang polnud mõeldud transporditaaraks (ingl. -"not for shipping").

 

püttsepp
sks. weissbüttner,
ingl. white cooper
saksa pütt - bütte - olnud tehniliste puisteainete (süsi, lubi) mahumõõt

 

TUNTUMAD KAUBATÜNDRID (taaravaadid ja -tünnid)


Võitünn - 50,8 kg võile, koopia. Eksportvõi tünn oli kasutusel 1940-aastateni. Kummalgi küljel Eesti riikliku väljaveo märgiga ingliskeelse tekstiga ja piimatalituse registrinumbriga lauad (väljavõte muuseumi kommentaarist).

- Eesti eksportvõi tünn (koopia)
Võitünn, EPiM E 469, Eesti Piimandusmuuseum,

http://muis.ee/museaalview/1144140





Heeringatünn - sks. heringstonne, ingl. herring barrel, vn. сельдяная бочка - on tänapäeval kaubavaat mahuga 115,8 liitrit. Kuni 19. saj. lõpuni kasutati heeringatünnidel veel puitvitsu (avamiseks mõeldud otsal võis olla ajutine raudvits). Alles 20. sajandi teisel ja kolmandal kümnendil mindi täielikult üle raudvitsadele.

- heeringa soolamine tünnidesse Norras aastal 1890


Karmsund folkemuseum, URL= http://digitaltmuseum.no/021015886305

Ankur - holl.-sks. anker - on Hollandist pärinev, peamiselt veini ostul-müügil kasutatud väiksem kaubatünder, mille kehtestatud maht oli paikkonnast sõltuvalt 30-40 liitrit.

19. saj. kespaigal kehtis Tallinnas revalscher weinanker mahuga 32 tallinna toopi - neljandik kaubavaadi revalsches fass täis-suurusest, mille mahuks oli 19. saj. keskel 130 tallinna toopi.

40-50 kg raskuse väikese vaadina oli ankur käsitsi laaditav ja kergesti kantav. Sageli esinev lapik-ovaalne kuju on pärineb selle kasutamisest laevadel, kus vaat ei tohi soovimatult veereda. Kandmiseks on ankrule sageli lisatud õlarihmu ja pidemeid.

- ovaalne eesti õlleankur

Õlleankur, ERM EJ 488:204, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/741730

Aam - alamsks. am (lad. ama - "ämber"), sks. ohm, vn. аам - oli Liivimaa kaubatünder (taaravaat), mida kasutati Liivimaa viinavoorides: "Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga." (EKSS)

1833.aastal kehtestati Liivimaal aami - rigische wein-ohm - mahuks 4 ankrut (153 l) .

- foto aamiga võrreldavast vaadist (85 cm kõrguse juures on maht 150 liitrit)

URL=http://allday2.com/uploads/posts/2015-09/1441701827_shutterstock_2133723611.jpg

- pooleaamine vaat - sks. halbe ohm - Moe mõisa (vn. МУДДИС) õlle/piirituse vaat kõrgusega 60cm.


URL=https://osta-ee.postimees.ee/suur-tammepuust-ollepiirituse-vaat-muddis-17359545.htmll#lg=1&slide=1

- nn. barrik-vaadid (pr. barrique) - tänapäeva Prantsuse standardile vastavad veini laagerdusvaadid (225 l). Sama vaaditüüp oli 19. sajandil taaravaadiks prantsuse veinide ekspordil (225-230 l). Kadus kaubatündrina käibest, kui alates 1920-ndatest läks hulgikaubandus üle pudelikaubandusele.


URL= http://c.tutti.ch/big/eichenfass-aufgefrischt-und-diverse-faesser-9716980589.jpg

- anglo-ameerika vaaditaara tüübid :
firkin (41 liitrit), quarter cask (50 l), rundlet (70 l), tierce (160 l), british barrel (160 l), american standard barrel (200 l), hogstead (250-300 l), barrique (225 l), puncheon e. tertian (450 l), butt (500 l), pipe (650 l), drum (650 l), gorda (700 l), tun (982 l).
Võrdse mahu korral on tegemist vaatidega, millel on erinev kuju ja otstarve.

URL=http://www.drinkingcup.net/understanding-maturation-part-1-know-your-casks/


- saksa laagerdusvaatide tüübid

Tabel:
URL=http://cdn.agrarverlag.at/imgsrv/to/mmedia/image//2011.12.07/1323272265_1.jpg?_=1323270221

- soome tõrvatünder ("tõrvatünn") - tervatynnyri, sks. teerfass, ingl. barrel of tar, vn. бочка смолы, mis oli alates 17. saj. kogu Euroopas mahuga 125 l.

Vene keisririigis loeti tõrvatündri kaaluks 8-9 puuda. Soome Kainuu maakonnast veeti 1860-70 välja igal aastal ca 80 000 tõrvatünni.

Foto: Riihipiha talonpoikaismuseo, http://www.riihipiha.fi/palkku.jpg

- püssirohutünder ("püssirohutünn") - sks. pulverfass, ingl. powder keg, vn. пороховая бочка - gravüüril on kujutatud suurtüki lisavarustust, püssirohutünn paikneb ülal paremas nurgas. (Püssirohutünni avamise järel kinnitati vaadi otsale nahast kotisuu.) Kõrval olev luugiga laskemoonavaat on mõeldud kuulidele ja troppidele.

Vene suurtükipüssirohu tündri mõõduks oli 10 puuda.

Wallhausen, Johann Jacob von, Archiley Kriegskunst..., 1617 ,
URL=http://www.deutschefotothek.de/documents/obj/88962759


- käsirelvade püssirohu tünn 19. saj. algusest



Museum of the Fur Trade, Nebraska
URL=http://www.furtrade.org/wp-content/gallery/weapons/JB-36-Powder-keg.jpg

 

MAHUMÕÕDUNA KASUTATUD VITSIKUD.

v

 

-  kartulivakk - 125 l (ca 65 kg)
 
Kartulivakk, ERM A 589:182, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/474894

viljavakkMÄRKUS: vakk oli  Liivi- ja Kuramaal (sks.  loof )  kasutatud  puisteainete (teravilja) mahuühik, mille mõõdunõuks oli enamasti  nelinurkne kast.
Riia vakk oli 69 liitrit, Tallinna vakk - 42 l.

 

viljavakk viljasilumise rulliga -
EVM E 318:35/1_2, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1404937





-  setverik 
e. "väike setvert"  (vn. четве́рик,  sks. tschetwerik) oli alates 19. sajandi keskpaigast levinud puisteainete (teravilja) mõõtühik mahuga 26,24 liitrit (1835.a.).   Setverik oli  1/8 osa  "suurest" setvertist (vn.   четверть e. "veerand"), mille  mahuks oli  209, 66 liitrit.  (Venekeelses häälduses on sõnad rõhu järgi kergesti eristatavad.) Vrd. õõnestatud setverik
 
MÄRKUS:  "suure" setverti  (vn. четверть, четь,  sks. tschetwert)  nimetus kujunes omakorda sellest, et see oli  veerand  vana-vene ühikust кадь  ("tünn"), arvutusliku mahuga 839,69 liitrit.

1 last oli 6  setvertit.
1 Riia vakk oli kolm setverikut.

Viljamõõdunõu ( 27 l), EPM TR 264:7 E 76:7, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1214613



 

TUNTUMAD MITTEKAUBANDUSLIKUD VITSIKUD

 

Vaat on mistahes vitsik, millel on kumerad küljed.
Väiksematel vaatidel on lisaks veel rahvalikke nimetusi, mis võivad tuleneda kaubavaadi murdosadest.


- vaat - alamsks.vat, sks. fass, ingl. cask, vn. бочка

Vaat, ERM A 564:1730, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/482045

- standardiseerimata nn. "ankur" - sks. fäßchen, ingl. wooden keg, vn. жбан, анкер

URL=http://i.ebayimg.com/images/g/c3UAAOSwnGJWTwxx/s-l300.jpg

- lass ehk lähker (˃sks. flasche, ˃alamsks. lechelen - "puidust tünnike") - trummikujuline kahe põhjaga vitsiknõu joogi kaasavõtmiseks
MÄRKUS : tavakeeles loetakse meil lähkrite hulka kõik suuremad kaasaskantavad joogimahutid

 

Lähker, ERM 13341, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/654293

- tünn - alamsks. tunne, sks. tonne, ingl. butt, rootsi tunna, vn. кадка


Kaane paigalhoidmiseks võivad tünnil olla "kõrvad", põhja hallitamise vastu on all jalad.

Viljatünn (või jahutünn), EPM TR 828:8/ab E 308:8/ab, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1213347

- toober - sks. holzkübel, ingl. wooden bucket, vn. ушат - peamiselt vee kandmiseks mõeldud pütt, millel on ülespoole pikendatud kaks avadega küljelauda ("kõrvad")


MÄRKUS : veekandmise toober aheneb tavaliselt ülalt (lauad laienevad allapoole), sest nii kiilub ülespoole suunatud koormus lauad tihedamalt kokku. (Ülespoole laienemisel on oht, et kõrvadega lauad libisevad ülespoole ning vitsad jäävad lõdvaks (toober hakkab lekkima või laguneb kandmisel).

Toober, ERM B 86:30, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/618788



- lubjatoober oli kas lubja või lubjasegu kandmiseks ja tõstmiseks müüritööl, väiksemaid toobreid kanti ka õlal (vrdl. küna)


URL=http://tarvos.imareal.oeaw.ac.at/server/images/7009232.jpg


- saunatünn - sks. badezuber, ingl. bathtub, vn. чан, купальная бадья

URL= https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/32/Badehaus_Valeriusmaximus.jpg

- kaanega pütt - vn. кадушка крышкой, sks. holzkübel mit deckel - pildil oleva püti kaanel on pidemega kraatpõõn (vt. allpool), mille üks otsatapp käib püti kõrva avasse, teise kõrva avasse käib riivistamise kiil. Korpus laieneb ülespoole, mis muudab sisu kättesaadavamaks (pole mõeldud raske sisu tõstmiseks, kuna kõrvadega lauad võivad kiilduda lahti).


Kasutati kodumajapidamises toiduainete käitlemiseks ja säilitamiseks.

Autori foto



Kraatseotis
(sks. gratverbindung) koos konstrueerimismalliga     
Joonis:   
URL= http://www.holzwerken.de/techniken/gratverbindung.jpg    


- kibu
- sks. wasserschöpfer, ingl. bucket, vn. шайка

Kibu on ühe, harvemini kahe pidemega, ülalt laienev veetõstmise vitsik. Ülalt laienemine lihtsustab väljavalamist, sest põhja on vaja pöörata väljavalamisel vähem üles.



Kibu, ERM 15934, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/658753

- pesupali e. pesuvann - sks. waschzuber, ingl. washtub, vn. лохань


Pesupali on enamasti ovaalne vitsikvann. Kuigi pesupalil võivad olla ka kõrvad, pole need täis vanni tõstmiseks (alt kitsenevad pidemelauad võivad kiilduda lahti).

Pesupali, JÖM _ 31:21 E, Jööri Küla Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/2122639




- pesukolmjalg - pesupali kolm jalga on pikendatud allapoole, äärele toetati rihveldatud pesulaud




Pesupali, AM _ 26385 E 2654, Eesti Ajaloomuuseum,
http://muis.ee/museaalview/2299624



- taignaastja - sks. teigzuber, ingl. staved dough tub, vn. квашня - leivataigna sõtkumise ja kergitamise (hapendamise) nõu




Leivaastja kaanega, EPM TR 55:16/ab E 8:16/ab, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1232167


- vitsikämber - sks. holzeimer, ingl. wooden bucket, vn. ведро, бадья


Ämbril on enamasti ülespoole pikendatud laudadest kõrvad, mille avadesse kinnitub ämbri puust või traadist sang (võib olla ka köis). Kasutati vee kandmiseks (vrd. toobriga ülalpool, mida kanti kahekesi).

Ämber, ERM A 938:25, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/541137



- kaevuämber (vn. бадья ) - sanga kõrvad kinnituvad raudvitste külge


Ämber, EPM TR 1743 E 874, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1214962

 

 


PIIMAVITSIKUD


1896 - 1902

- Tiidermann, Heinrich (foto)
"Puust piimanõud. Esireas vasakult - väike joogikapp ehk kruus, piimapütt piima hapendamiseks ja lauale toomiseks ning võipütt või hoidmiskes. Tagareas vasakult: võikirn või tegemiseks, kaks segamiseks ja kloppimiseks mõeldud mända ning kaks pütti ja lähker."

Õpetatud Eesti Seltsi kogu, AM _ 13741:342 F 11684:199, Eesti Ajaloomuuseum,
http://muis.ee/museaalview/2042628

- lüpsik - sks. melkkübel, ingl. milk pail, vn. подойник


Lüpsik, EPM TR 232:2/ab E 67:2/ab, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1217275

- võivitsik - sks. butterbütte, ingl. wooden butter tub, vn. ушатник для масла

Ülalt koonusena laienev väike kaanega vitsik, vene pärimuse järgi valmistati eelistatult pärnast, mis ei rikkunud maitset (võis käia rohkem vene nn. "sulatatud või" kohta - топленое масло)

Võivitsik, ERM A 293:69/ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/600498


- võikirn - sks. butterfass, ingl. butter churn, vn. маслобойка - vitsik, milles tehti e. "kirnuti" võid



Kirn ja võimänd, ERM 5368, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/550620
 

VITSIK-LAUANÕUD


- vitsikkann - sks. holzkanne, ingl. staved jug , vn. обручный кувшин


Tilaga vitsik., PäMu _ 7546 E 367/P, Pärnu Muuseum SA,
http://muis.ee/museaalview/1531228
15. saj.

- (arheoloogiline) vitsikpeeker - sks. daubenbecher, staved beaker, vn. обручная чаша


Daubenbecher, 15. Jahrhundert, Inventarnummer HG12182, Germanischen Nationalmuseum Nürnberg
12.- 13. saj.

- (arheoloogiline) vitsikkauss- sks. daubenschale, staved bowl, vn. обручная миска


URL=http://app.hildesheim-im-mittelalter.de /wp-content/uploads/exponate/8/08_01_Pfaffenstieg_Hi%20160-1-2-4-2.jpg

15. saj.

- (arheoloogiline) õllekapp - sks. hölzerner bierkrug, ingl. wooden beer tankard, vn. пивная кружка - peened vitsad on hävinud ja asendatud eksponeerimisel nööriga. Vitsad on katnud kannu külge kogu kogu ulatuses, välja arvatud pideme kinnituskohad (säilinud on vitsaotste äralõikamise jäljed) (JM) .

Autori foto:
Õllekann, TLM 24444-16, Tallinna Linnamuuseum
 

RÕIVAVITSIKUD (riidekirstu eelkäijad).


- riidetünn



Riidetünn, kaanega, ERM B 161:45/ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/614550

- vitsik-kirst - vadja kirstu, vn.бодня, valgevn. кубел - lukustatav vitsik, õõnestatud rõivatõrre järglane (vrd. ka ersa veimevakk - parr)


Pilt - URL=http://www.vadjamaa.narod.ru/library/kirstu1b.jpg [Аношкин 2014]
Artikkel - URL=http://www.vadjamaa.narod.ru/library/08.htmll

- karjala riidetünn (soome vaatetynnyri) - Karjalas on riideid hoitud peamiselt vitsik-kirstus


Suomen kansallismuseo, Seurasaaren ulkomuseon kokoelmat
URL= https://www.finna.fi/Cover/Show?id=musketti.M012%3AS3111%3A34&w=1200&h=1200

 

 

TREITUD ANUM

- sks. gedrechseltes holzgefäss, ingl. woodturning vessel, vn. токарная посуда из дерева - õõnestatud anumad, mille valmistamisel on kasutatud treipinki.







TREIMINE on tuntud juba tuhandeid aastaid. Kuni 13. sajandini kasutati treimiseks püstise võlliga vibupuurmasinat (kasutatud "tulepuurimiseks" juba neoliitikumis). Treialil tuli teise käega liigutada vibu või kasutati selleks abilist.

13. sajandil võeti kasutusele horisontaalse võlliga vibutreipink, mida sai käitada tallalaua abil. Treial sai kasutada mõlemat kätt, kuid pöörlemise suund vahetus iga jalavajutusega kaks korda.

- gravüür puutreialist (1548) - sks. drechsler, ingl. lathe turner, vn. токарь

URL=http://www.spessartprojekt.de/forschung/heimbuchenthal/funde/holz.php



- horisontaalse võlliga vibutreipink (sks. wippendrehbank, ingl. pole lathe)

Spielzeugmuseum Seiffen,
URL= https://en.wikipedia.org/wiki/Pole_lathe#/media/File:Drechselbank_historisch.jpg




17.-18. sajandil hakkas levima rihmülekandega treipink





- kausitreimine tänapäeval - sks. schalendrehen, ingl. bowl turning

URL=http://www.drechsler-forum.de/galerie/1_012008/notlog_1200252070.jpg


- puukauss - sks. holzschale, ingl. wooden bowl, vn.деревянная миска

Puukauss, IM _ 971 E, Iisaku Kihelkonna Muuseum SA,
http://muis.ee/museaalview/1242534

- puutops - sks. holztopf, ingl. wooden cup, vn. деревянная стопка


Puutops, ERM A 273:179, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/596826


1600-1650

- treitud korjanduskarp (Tallinna Mustpeade Vennaskonna kollektsioonist) - sks. sammelbüchse, ingl. alms box, vn. коробка для сбора
Treitud korpusele ja kaanele on lisatud tugevdavaid rautisi.


Rahakassa, TLM _ 3609 KA 225, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1199445
Foto: Ervin Sestverk

- tirin - > sks. terrine, suppenschüssel, ingl. tureen, vn. супница



Puunõu, EPM TR 205:19 E 57:19, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1217234

1400-1600 - puitesemetest lauakate Ülem-Austriast (sks. holzgeschirr)

Drechslerarbeit-Holz, Einrichtung profan, Museum der Stadt Regensburg, K 1964-6
URL= http://tarvos.imareal.oeaw.ac.at/server/images/7020715.jpg
9. saj. esimene pool viikingiaegseid puidust lauanõusid Osebergist

Kulturhistorisk museum, Oseberg
URL=http://www.unimus.no/photos/khm/103181/?f=html

MÄRKUS (JM): Keskajal ja varasel Uusajal on puidust lauanõud olnud kasutusel üheaegselt keraamiliste nõude ja vitsikutega. Milline on olnud nende omavaheline jaotus, jääb arheoloogiliste leidude põhjal ebaselgeks: purunenud ja äravisatud puunõud ei säili nii hästi kui keraamilised killud, vitsikutel on omakorda kõige väiksem purunemiskindlus, mistõttu neid esineb prügiaukudes sagedamini.





KIRST - sks. truhe, ingl. chest, vn. сундук - suurem laudadest valmistatud kastmahuti, mida hoitakse põrandal



ÕÕNESTATUD KIRST. (vt. õõnestatud mahutid)


12. saj. - Gamla Uppsala Församlingskyrka
Õõnestatud kirst ( sks. aushöhlene einbaumtruhe, ingl. dugout chest, vn. дупляный сундук) on tüübilt vanim kirstulaadne mahuti, kuivõrd selle valmistamiseks võidi kasutada ka keskmisel kiviajal levinud tööriistu ja tuld. (Uppsala keskaegse kirstu kirjelduses on nimetatud ka seest põletamise jälgi.) Suure kaalu tõttu on õõnestatud kirstud olnud hilisemalgi ajal kindlaks panipaigaks.


- õõnestatud kirst Vana-Uppsala kihelkonnakirikus

Gamla Uppsala Församlingskyrka
URL=https://lh3.googleusercontent.com/ -Hz_NXh8cZ-E/TX0xpjrDPpI/AAAAAAAAAHQ/oh-dsyqkIYU/s1600/uppsala2.jpg

TAHUTUD KIRST (vt. tahutud mahutid).



- tahutud pakk-kirst (JM) - sks. behauene truhe, ingl. hewed chest, vn. долблёный сундук - kaas ja korpus on mõlemad tahutud puupaku lõhikutest - sisuliselt on tegemist kahe vastamisi pööratud künaga. Võrreldes püstise õõnesmahutiga (nt. tõrs) on sisule avaram juurdepääs, reisimisel on sisu vihma eest kaitstud ning väikeste mõõtmete tõttu (pikkus 60 cm) võidi seda kasutada seifilaadse reisikirstuna.


Tahutud mahuti õõs saadakse palgilõhiku pinda süvendi raiumisel (võrreldes südamiku väljaõõnestamise ja puidu lõhestamisega raiutakse puitu ka ristikiudu). Lisaks peitlile on pikemate kirstude juures võimalik kasutada ristkirvest Arheoloogilistest tööriistadest on kasutatud talva ja talv-kirvest.

URL=http://www.mol-antik.ch/content/index.php?id=34

 

MONTEERITUD KIRSTUD JA LAEKAD.


- alates antiikajast levinud kastmahutite ehitusviise [Brümmer: 24]
kastkirst (sks. kastenbau)
raamkastiga kirst (sks. kasten-rahmenbau)
postidega kirst (sks. pfostenbau)
postidega raamkirst (sks. pfosten-rahmenbau)
sarjaga kast-kirst (sks. pfosten-zargenbau või zargenbau)

Laudkirstuga (sks. brettbau) on tegemist siis, kui kast on monteeritud laudadest. Kõige lihtsam laudkirst on nn. "kuuslaud" (kõik kuus tahku koosnevad ühest tahutud lauast)
Raamkirstu korral on avade täidiseks tahveldis e. viilung (>sks. füllung e. "täidis"). [Kaljuvee: 8]


1650-1750
Uusaegsetel tsunftilaegastel esineb enamasti ainult raamkonstruktsiooni imitatsioon - tahveldis kinnitub ilustusena kastkonstruktsiooni peale.


- raamkonstruktsiooni imitatasioon tsunftilaekal


Autori foto:
Nööbimeistrite_laegas_TLM_5718, Tallinna Linnamuuseum

 


VANEMAD NURGAPOSTIDEGA LAUDKIRSTUD


1495

- keskaegne nurgapostidega laudkirst (sks. truhe in stollen- und brettbauweise), lauad on postidesse ühendatud keeltappseotisega

Chest UeL 78:284 from the open air museum Hosseringen, Niedersachsen
URL= http://thomasguild.blogspot.com.ee/2012/05/unconventional-photography-of-medieval.htmll

aKeeltappseotis - sks. schlitz- und zapfen-verbindung, ingl. mortis and tenon, vn. шиповое соединение



URL=https://wikipedia.org/wiki/Holzverbindung#/ media/File:Gesloten_pen_en_gat_verbindung_001.jp


1643

- soome ja rootsi muuseumide online-otsingus avanenud - [24], [4], [8] (15.12.2016) - ainus nurgapostidega kirst on dateeringu järgi (1643) otsustades jäänuk keskajast


Kirstu, K7433 Suomen Kansallismuseo, Antellin kokoelmat
URL= http://www.suomenmuseotonline.fi/fi/kuva/Suomen+kansallismuseo/7433_a.jpg

 


- uuskeskaegne kirst Eestist, valmistatud ilmselt tahutud materjalist (katuskaas on läinud kaotsi)
Kirst, ERM 1161, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/531480



VANEMAD KASTKIRSTUD






15. saj. ?

- õõneskaanega kastkirst

Kaas on altpoolt nõgusaks õõnestatud tammepuu lõhik, mida katavad tihedalt raudrihvad (sks. truhenband). Kirstukast on valmistatud tahutud plankudest ning on kogu ulatuses olnud kaetud raudplekiga. Nurgapostid ja -tapid puuduvad, kasutatud on vaid tüübleid ja sepanaelu. Põhi on samuti altpoolt tüüblitega "riputatud"., millele on lisatud põhja alla pööratud rihvad.
Kaane rihvadel on säilinud punase pliimenniku jälgi, puidu pinnal võib punane värv olla "ära restaureeritud" (1930-ndatel?). Pidemete asemel on kummaski otsas kaks primitiivset rõngast. Raske kasti kooshoidmiseks on kirstule lisatud palju rautisi, mis hoiavad seda tõstmisel ja vedamisel koos.

MÄRKUS (JM): rõngaid köiega ühendamata pole ülirasket kirstu võimalik tõsta. Hulgaliste nurgarautiste tõttu on kirst siiski transporditav, selle õõnestatud tammepuukaas on olnud veekindel. Antud kirstutüüpi on kasutatud ilmselt väärtasjade hoidmiseks ning suurte mündikoguste vedamiseks.

Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1194653


Õõneskaanega kirstu nurka hoiavad koos tüüblid, millele on lisatud rautised -

MÄRKUS (JM): TLM kõigil kolmel õõneskaanega kirstul ning ainsal 15. saj. laekal puuduvad nurkades tappseotised.

Autori foto:
Kirst, TLM_4558, Tallinna Linnamuuseum


tüübedatud nurkseotisTüübeldatud nurkseotis -

URL= http://i0.wp.com/kosmonautin.net/wp-content/uploads/2014/10/IMG_1093.jpg?resize=423%2C282

- kombineeritud nurkseotis viikingiaegsel kirstul (leid Mästermyrist Gotlandil)
Esineb segakonstruktsioon: nurgapostide asemel toetuvad maha pikendatud otsalauad ning tappimine on kombineeritud kahesuunalise tüübeldamisega. Pikiühendusteks on keeltapid ( põhi toetub kummagi otsaseina sisse raiutud soonde, selle keskel on läbiulatuv tapp).

Istekõrguse poolest meenutab kirst varasemat õõnestatud ühepuukirstu (erinevatel kirstudel varieerub vaid pikkus). Ühepuukirstule sarnaselt on kirstu kõik tahud vaid ühe laia palgilõhiku laiused.

URL=https://www.flickr.com photos/historicallocks/5936608190/


viikingseotisKombineeritud nn.viikingiseotise skeem -
külgseinad toetuvad otsaseina astmikule ning tüüblid kinnituvad kummalegi kandile. Kuna kirstu on kasutatud sõudepingina viikingilaeval, on pardapoolne kastisein kujutatud skeemil kõrgemana.

URL=http://www.greydragon.org/furniture/chests/figure4.gif


17. saj.


- õõnestatud laudadest ümarkirst (sks. runde reisetruhe, ingl. rounded trunk) Kuju poolest jäljendab varasemat pakk-kirstu. Kirst on väga kerge, kuid külgede ja kaane kumerus annavad hea vormitugevuse. Kumeruse andmiseks on külgede ja kaane keskmised lauad õõnestatud kumeraks. Pikilauad on naelutatud peente sepanaeltega otsalaudade külge. Erinevalt õõneskaanega kirstust puudub laudkirstul veekindlus, seepärast on see kaetud hülgenahaga.Reisikohver, TLM 8412 KM 76, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1196974


 

EESTI MAARAHVA RIIDEKIRST

- peamiselt rõivaste hoidmiseks, enamasti kumera kaanega (sks. runddeckeltruhe).

 

Nurkseotiste poolest ei erine maarahva riidekirst keskaegsest nurgapostidega kirstust. Kirstu nurgapostid toetuvad maha, küljed ja otsad kinnituvad postidesse keeltappseotisega (vt. ülalpool). Üksikud "keeled", mis ulatuvad läbi posti, on fikseeritud otsast kas kiilude või ristuvate naaglite või tüüblitega.
Kaas toetub suletud asendis kaarjale otsaseinale - samamoodi nagu keskaegsel õõneskaanega kirstul. Võlvitaoline kumerus annab laudadest kaanele suure vormitugevuse.
Puithingede kaarjad puidust hingelatid (vt. allpool) on kaanele sisepõõnaks.

MATERJALINA võidi alates 18. sajandist osaliselt kasutada ka saelaudu, mida saeti vesiveskites., kus alates 18. sajandist käisid saed saekaatri (>sks. gattersäge) raami sisse juba pakkidena (sks. bundgatter) - milles oli kuni 6 saelehte. Alates 19. saj. keskpaigast levisid Mandri-Euroopas juba aurujõul töötavad saekaatrid [Schindler: 134]. Saekaatrites saadi kummaltki poolt saetud pinnaga lauad, mis vajasid veel ainult hööveldamist.

MÄRKUS (JM): enne saekaatrite levimist valmistati lauamaterjal ette enamasti käsitsi: palgi lõhestamise või lõhkisaagimise järel tuli laud välja tahuda käsitsi. See nõudis palju tööd ning kulutas tahumisel palju materjali. Kuna talupojakapid ilmusid samuti hiljem, on varasemal ajal kasutatud panipaikadena suuremaid suletavaid vitsiknõusid - alul õõnestatud, hiljem laudadest riidetünne.)

 





- nurgapostidega laudkirst (sks. truhe in brettbau), mille laudsari on ühendatud nurkades postide kaudu (sks. pfosten-zargenbau [Brümmer: 24]), ühendusviisiks on keeltappseotis
Riidekirst , EPM TR 735:22 E 277:22, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1234396

- nurgapostidega raamkirst on kirst ( sks. truhe in pfosten-rahmenbau), mille raami täiteks e. viilungiks (>sks. füllung) on tahveldis (sks. täfelung, täfelwerk, ingl. panelling, vn. филёнка ), poste ja raamipuid ühendab keeltappseotis

Riidekirst , EPM TR 735:21 E 277:21, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1234583


puithingedriidekirstu puithinged -

Kirst, EVM N 2:143, Eesti Vabaõhumuuseum SA,
http://muis.ee/museaalview/1774178



- katuskaanega riidekirst (sks. dachtruhe, ingl. chest with roof-shaped lid )
Nurgaseotise "keeled" on fikseeritud puit-tüüblitega.






Kirst, EVM N 1:188, Eesti Vabaõhumuuseum SA,
http://muis.ee/museaalview/1655201


TAPITUD NURGAGA RIIDEKIRST

Ilma nurgapostideta kastkirst (sks. kastenbau [Brümmer: 24]) on meil kuulunud enamasti linnaliku kultuuri juurde.

Tapitud nurkseotis on alates 16. sajandi keskpaigast kastkirstudel levinud tugev puiduseotis, mis muutis nurgarauad tarbetuks.
Töövõtteks on kalasabatappseotise (vt. allpool) tappimine, mis on väga töömahukas.
Töövahendiks oli peitel. Tapisaag võis olla, kuid tapipõhjad tuli ikkagi välja ikkagi peitliga.
Tulemuseks olid laekad ning varakamate linnaelanike riide- ja reisikirstud - viimaste põhi "riputati" alla tüüblitega ning tugevdati põhja alla keeratud rihvadega kaas kaeti nahaga. Lisaks kergusele oli ilma nurgapostideta kirst sama mahu juures madalam, mis võimaldas eluruumides kirstule ka istuda.

- kalasabatapiga riidekirst (sks. wäschetruhe mit zinkung, runddeckeltruhe, ingl. linen chest)  on ilma nurgapostideta laudkirst (sks. truhe in brettbauweise), mille nurgad on ühendatud kalasabatapp-nurgaseotisega (vt. allpool). Kumera kaane lauad on naelutatud otsalaudade külge, põhi on altpoolt naelutatud või tüübeldatud, põhja otste all on jalased. Kirstu otsalaudadel on sepispidemed, kaane siseküljel on sepishinged, esikülje keskel on tavaliselt nn. kirstulukk.


URL= http://www.antik-hense.de/components/com_mijoshop/
opencart/image/cache/data/runddeckeltruhe-314-05-800x600.jpg



aaKalasaba-nurkseotis -
ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост, sks. schwalbenschwanz- zinkung : omavahel hambuvad "kalasaba" (sks. "pääsusaba") ja "trapets" (sks. zinken)
URL=http://www.heiko-rech.de/grundlagen/bilder/zinken20_g.jpg

 

LAMEKAANELISED KIRSTUD

- lamekaaneline kõrge riidekirst (sks. flachdeckeltruhe) - nurgapostidega laudkirstul on lame kaas, kastpingist on see tunduvalt kõrgem, kuid lamamisasemeks sobib.


URL=http://thumbs.picclick.com/00/s/MTA2N1gxNjAw/z/fVYAAOSw5IJWdCUO/$/RIESIGE- BAROCK-TRUHE-WASCHETRUHE-FLACHDECKELTRUHE-um-1750-Eiche-_1.jpg

- lamekaaneline viljakirst - sks. getreidetruhe, ingl. grain bin chest, vn. ларь - erineb hoonega kokkuehitatud viljasalvest selle poolest, et tühjas olekus saab kirstu tõsta teise kohta


Joonis: Viljakirst, ERM EJ 311:16, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/715596




RIHVADEGA RIIDEKIRST

(sks. truhe mit beschläge in brettbauweise, ingl. iron-bound chest, vn. окованный сундук) on tugevdatud kirst, mille tappe hoiab kandmisel lisaks liimile koos õhuke nurgaplekk, altpoolt on põhi "riputatud" (lisaks puidust tüüblitele) 2-3 raudrihvaga. Rihvad käivad suunaga üle kaane ning on taga ühendatud hingedega, ees lukukrampidega.

 

SEPISEST (JM).
17. saj. esimese poole kirstusepise materjaliks on olnud vasaraga õhemaks taotud (taondatud), osaliselt võib-olla ka kuumvaltsitud latt, millest raiuti meisliga välja sepise kontuurid. Materjali on töödeldud vaid esiküljelt, kõik jooned ja liikumist väljendavad märgid ("komad") on löödud, kasutades vastava kujuga punsleid (eesti terminoloogia alusel on see kohrutustehnika, mille juures ei lõigata laastu). Peenemad jooned on sisse raiutud teravamate punslitega. Vaid kõige teravamate joonte puhul võib oletada tsiseleerimist štihliga (lõiketehnika, mille juures eraldub laastu).

MÄRKUS (JM): saksapärases tsiseleerimistöös ei eristata kohrutust, vaid tsiseleerimine ühendab nii vormimis- kui ka lõiketehnikaid. Meie mõistes tsiseleerimisštihhel kannab seetõttu saksa keeles nimetust schnittpunztse e. "lõikepunsel".

Alates 17. saj. keskpaigast algas õhema (külmvaltsitud) ribaterase tootmine ning levis selle kasutamine (1/16 - tollisest algmaterjalist on valmistatud nii turvise osi kui ka tünnivitsu). Materjal on olnud ühtlase paksusega ning mõlemalt poolelt sile, seda on töödeldud kummaltki poolt: tagaküljelt on materjali kummitud üles ning esiküljelt punslitega tagasi löödud ( eesti terminoloogia järgi - "kohrutatud").

Erinevalt laegastest, pole 17.-18. saj. kirsturautistel enamasti näha tinatamise ega pliimennik-kruntvärvi jälgi. Kuna 300 aasta jooksul on esinenud vaid üksikuid ülevärvimisi, siis on tõenäoliselt kasutatud pehmet separauda, mis ei roosteta.

1600-1650



- rihvadega reisikirst (sks. koffer, reisetruhe, ingl. trunc, vn. дорожный сундук) - sks. eeskuju järgi kasutatakse Eesti muuseumides ka nimetust "kohver". Kaitseks vihma eest on reisikirstu kaas enamasti kaetud nahaga. Selleks on kasutatud õhemat u. 1,5 mm nahka (veise nn. "kõhunahk" või ka hobusenahk). Kaane otstesse on õmmeldud lisatükid, mille järel nahk on venitatud tihedalt peale (ilmselt märjalt). Naha servad naelutatakse kinni koos veeribaga, mis suunab vee üle kaane sulgumisjoone. Antud kirstul on veeriba ülemine äär särfitud õhukeseks ning pööratud kahekorra, tiheda paigutusega naelad tekitavad kergelt lookleva ülaserva.

MÄRKUS (JM): kulunud veeriba on vanadelt reisikirstudelt sageli eemaldatud ning asemele on naelutatud dekoratiivne nahkrihm. Tegemist on nahkmööblilt ekslikult laenatud tõlgendusega.


- detail 1: kulunud veeriba kaane sulgumisjoonel




- detail 2: tsiseleeritud peensepis - materjali on töödeldud vaid esiküljelt. Vaatamata sellele, et sepist pole tinatatud, pole roostekahjustusi märgata (sepist on enne restaureerimist katnud vaid hiljutine ooker-põrandavärv) .

Autori fotod:
Reisikirst e. kohver, TLM 18004 KM 349, Tallinna Linnamuuseum


1775-1800

- 18. saj. sepisrihvadega kirstu detail - õhukest külmvaltsitud plekki on töödeldud (kohrutatud) kummaltki poolt. Materjaliks võib olla pehme separaud, mis on plastiline ning roostetab minimaalselt. Sepisel puudus kattevärv, naelad on algupärased ning sepist pole eemaldatud. Samas pole raud olnud soodsates oludes: rihvade alumised otsad olid täielikult läbi roostatanud, tammepuust põhi on hävinud ning tuli asendada.


Autori foto:
Kirst TLM 5729 KM 67, Tallinna Linnamuuseum


1756

- rihvadega riidekirst (sks. wäschetruhe mit beschläge, ingl. iron-bound linen chest, vn. окованный сундук для белья) Tapitud nurgaseotist katab ja hoiab koos naelutatud nurgaplekk.
Kaanel puudub nahk (kirst pole kaitstud vihma eest), seega pole kirstu sobiv nimetada reisikirstuks.


Autori foto:
Reisikohver, TLM _10681 KM 96, Tallinna Linnamuuseum




 

1700-1750

Ažuursete rihvade all võis olla ilustuseks punane nahk, mida on imiteeritud ka värviga. Et tegemist pole kogu kaant katnud naha jääkidega, seda tõendab ka punase värvi abil teostatud naha imitatsioon -



MÄRKUS (JM): kirstu täielikku ülekatmist punase pliimennikuga võib esineda
rautatud gooti kirstudel, mis on olnud tihedalt kaetud samamoodi värvitud rihvadega - nt. TLM 4555 KM 7
Autori foto: Kirst, TLM 5735 KM 71, Tallinna Linnamuuseum

- puidust rihvadega reisikirst-kohver u. 1890 - sks. koffer, ingl. trunc



Foto: AU150/ Truhe Reisetruhe KOFFER Schrankkoffer m. Tablett um 1890 (www.ebay.com)

 

 

KASTMÖÖBEL

on riidekirstude ja nn. irdmööbli vahevormiks.


- kastpink (sks. truhenbank) - istekõrgusega lamekaaneline laudkirst (sks. brettbau), millel on tapitud nurgaseotis

URL=http://thumbs3.picclick.com/d/l400/pict/291876048242_/Alte-schöne-Truhenbank-Holzkiste-Holztruhe-Sitztruhe-Flachdeckeltruhe-um1900.jpg

- kastpink, seljatoega - sks. truhenbank mit Rückenlehne

URL= http://shop.goethesgalerie.com/media/catalog/product/cache/1/thumbnail/700x700/040ec09b1e35df139433887a97daa66f/t/r/truhenbank_antik_weichholz15.jpg

- kamina kastpink, ümbertõstetava seljatoega - ingl. strycsitten


URL= http://2.bp.blogspot.com/-YYVMkyj_POE/UFjMaHIOkfI/AAAAAAAACHY/q034FPRIDlE/s1600/strycsitten-innsbruck.jpg

- kamina kastiste - ingl. strycsitten - seljatugi on sangana tõstetav kummalegi poolele, istuja võib end soojendada kummaltki poolt


Rijksmuseum Amsterdam
Online collection, obj. nr. BK-NM-1971,


 

RAHAMAHUTID


1600-1700

- rahapakk - sks. opferstock, gotteskasten, ingl. offertory box - on õõnestatud ja tahutud mahuti, kirikuannetuste kassa, mille vorm pärineb keskajast. Siseõõne avamiseks on küljel tabalukkudega suletav luuk. Tugevdamiseks on kasutatud ohtralt sepist.



MÄRKUS (JM): Eestis on kümmekond vanemat (puidust) rahapakku, mis pole siiski dateeritud varasemateks kui 17.-18. sajandisse. Arhailine on enamasti vaid valmistamisviis (õõnestamine, tahumine, lihtne sepis).






- detail: raha sisselaskmise pilu

Autori fotod:
Rahapakk, TLM 5710 KM 48, Tallinna Linnamuuseum





15. saj. ?

- rautatud kastkirst, õõnestatud kaanega
Kaas on altpoolt nõgusaks õõnestatud tammepuu lõhik, mida katavad tihedalt raudrihvad (sks. truhenband). Kast on valmistatud tahutud plankudest ning on olnud kogu ulatuses kaetud raudplekiga. Nurgapostid ja -tapid puuduvad, kasutatud on vaid tüübleid ja sepanaelu. Põhi on altpoolt tüüblitega "riputatud", millele on lisatud põhja alla pööratud rihvad. Kaane rihvadel on säilinud punase pliimenniku jälgi, puidu pinnal võib punane värv olla "ära restaureeritud" (1930-ndatel?). Pidemete asemel on kummaski otsas kaks primitiivset rõngast. Raske kasti kooshoidmiseks on kirstule lisatud palju rautisi, mis hoiavad seda tõstmisel ja vedamisel koos.


Antud kirstutüüpi on kasutatud ilmselt väärtasjade hoidmiseks või ka suurte mündikoguste vedamiseks. Hulgaliste nurgarautiste tõttu on raske kirst siiski transporditav, selle õõnestatud tammepuukaas on olnud veekindel.

MÄRKUS (JM): rõngaid köiega ühendamata pole ülirasket kirstu võimalik tõsta.

Kirst, TLM _ 4555 KM 7, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1194653




16. saj.

- õõneskaanega rautatud rahakirst (kirikukorjanduse kirst) - sks. opfertruhe, ingl. offertory chest


Kirstu kaas on õõnestatud puutüve lõhikust, mida katavad raudrihvad (sks. truhenband). Alumiseks osaks on tappimata nurkadega laudkast, mida hoiavad nurkadest puit-tüüblid, sepanaelad ja pealenaelutatud rautised. Pidemete asemel on kummaski otsas kaks primitiivset rõngast.


MÄRKUS (JM): TLM kõigil õõneskaanega kirstudel puuduvad nurkades tappseotised.

Niguliste kiriku rahakirst (vaestelaegas), TLM _ 4951 KM 16, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1194652

- rautatud rahalaegas, tapitud nurkseotisega ning raha sisselaskmise avaga


Rahakast, ERM D 30:142, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/600892

1600-1650
- treitud korjanduskarp (Tallinna Mustpeade Vennaskonna kollektsioonist) - sks. sammelbüchse, ingl. alms box, vn. коробка для сбора
Treitud korpusele ja kaanele on lisatud tugevdavaid rautisi.





Rahakassa, TLM _ 3609 KA 225, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1199445


TÄISMETALLIST RAHAMAHUTID.


1780

- täismetallist kassalaegas



Sadulsepa ameti laegas. Matuse kassa, TLM _ 12167 KA 2876, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/2409978


1700-1800

- rauast rahakast e. -laegas (täismetall) raha sisselaskmise avaga (16. saj.?) - sks. geldkiste, ingl. strongbox


Lukk on altpoolt lahtine, mehhanism on eksponeeritud groteskse ornamendina, mis liigub võtme pööramisel Osaliselt on säilinud (dekoratiivsed) külmalt pinnitud spiraalvedrud, maalingud puuduvad. Täppismõõtmisi pole valmistaja teinud, luku põrkriivid on märgitud paika "silma järgi", esiküljel sümmeetriliselt rippuvad tabaluku krambid erinevad pikkuselt 2 cm.

Autori foto:
Rahakirst, TLM 5185 KM 22 , Tallinna Linnamuuseum


1500-1600


- maalingutega rahakirst (täismetall) - sks. geldkisten, ingl. strongbox, vn. сундук-касса
Paksust plekist kastile on peale needitud ribaterase latid. 10 keelega põrklukk on monteeritud eraldi alustahvlile, mis on seejärel tervikuna kinnitatud kaane siseküljele.


MÄRKUS (JM): terasplekist rullvedrude järgi otsustades ei saa lukk olla varasem 17. saj. lõpust (Karastamiseks sobivat vedruplekki on Rootsis valmistatud varemgi, kuid see on olnud haruldane materjal.) Ribateras võis alates 17. saj. keskpaigast olla ka kuumvaltsitud, kuid ribade laiust arvestades on tegemist veel taondatud plekiga.

Viitega sõdurite palgakassale kasutatakse teistes keeles veel nimetusi: sks. kriegskasse, ka soldtruhe, vn. полковая касса, ingl. armada chest. (Viimane on rahvalik nimetus, mis ühe selgituse järgi tuleneneb seose otsimisest üle ookeani purjetanud Hispaania Armada aardekastidega.)

Raudkirst, TLM _ 8477 KM 82, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1204221


1700-1800

- peitneeditud massiivne rahakast (täismetall) - sks. tresor-truhe, ingl. seif chest, vn. сейф-сундук - imiteerib kuju poolest veel puitlaegast.





- kaane siseküljel olev lukumehhanism on valmistatud lukksepatehnikas (puudub plastiline sepis)


MÄRKUS (JM): lukumehhanismis on kasutatud veel (rull)vedrusid, mis võivad "väsida" ja puruneda. Järgnevatel kappseifidel kinnitub lukk vertikaalse paigutusega uksele ning vedrusid asendavad enamasti juba raskushoovad. (külili pööratud kappseifi lukku ei saa seetõttu rattast avada!).

Autori fotod:
Laegas, TLM 11218 KM 98, Tallinna Linnamuuseum


19. saj.?

 

 

 


dd- needitud korpusega kappseif -
sks. tresor, ingl. seif, vn. сейф - ilma keevituseta korpus on monteeritud peitneetidega, mida võib näha korpuse esiserval



Needitud korpuse detailvaade -

 

LAEGAS

- sks. lade, ingl. casket, vn. ларец , rootsi skrin, låda
- on kirstust väiksem kastmahuti, mida ei hoita enamasti põrandal


1400-1500

 


- laegas keskaja lõpust (1400-1500)
Laegas ei erine ehituslikult sama perioodi rautatud kastkirstust. Tapitud nurgaseotis puudub, nurki hoiavad koos puidust tüüblid, sepanaelad ja nurgarautised. Laegast tugevdavad pealenaelutatud rihvad, mis on samas ka hingelattideks.

Laegas, TLM _ 3992 KM 4, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1195158

TSUNFTILAEGAS

- sks. gildelade, ingl. guild casket vn. ларец гильдии, rootsi skråkista

Uusaegne tsunftilaegas on põhiolemuselt lukustatav laudkast (sks. lade in brettbauweise), mille nurki ühendab kalasabaseotis (vrd. raamkast). 16. saj. keskel on loobutud gootilikult selgest konstruktsioonist ("sepisega tugevdatud laudkast"), laegastele ilmuvad raamkonstruktsiooni imiteerivad pseudotahveldised, millel pole ehituslikku sisu.

1650-1700

- kalasabaseotis tammepuust laekal


Kalasabatapid on enamasti peitmata, harva esineb tapiotste üleliimimist saespooniga.

Autori foto:
Seemis- ja valgenaha parkalite laegas, TLM 5717 KM 55, Tallinna Linnamuuseum


kalasaba-nurkseotis - ingl. dovetail-joint, vn. ласточкин хвост, sks. schwalbenschwanz- zinkung : omavahel hambuvad "kalasaba" (sks. "pääsusaba") ja "trapets" (sks. zinken)

URL=http://www.heiko-rech.de/grundlagen/bilder/zinken20_g.jpg



1650-1750
Tüüpiliseks ilustuseks on tahveldis e. viilung - sks. täfelung, täfelwerk, ingl. panelling, vn. филёнка - mis kinnitub ilustusena põhikorpuse peale.

- laeka esikülje tahveldiskalasabaseotis


MÄRKUS (JM): töökorralduse iseloomuliku näitena pole tahveldist ja lukuaugu silti koos kavandatud - viimasena paigaldatud metallosa on domineerivas seisundis ning see on tapitud varem paigaldatud tahveldise sisse.

Autori foto:
Nööbimeistrite_laegas_TLM_5718, Tallinna Linnamuuseum




1882

aa19. saj. teisel poolel domineerib dekoori üle teostuse tehniline keerukus.

- eerungiga (> sks. gehrung) peittappseotis 19. sajandi teise poole laekal. Hinged on viimistletud lukksepatehikas, lukk on suhteliselt keeruline (kolme võtmega), pidemed ja lukusildid on valatud messingist.

Paremal joonis peittappseotisest (sks. verdeckte zinkung mit gehrung) -
Joonis: dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17131/Kaljuvee_Kersti.pdf


- laegas tervikuna -

Autori fotod:
Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum

 

 

LAEGASTE HINGED.

Töötluse poolest on hingelatid reeglina vigurlõikega, sageli ka ažuursed, sepis on enamasti tinatatud.
Ülemine hingelatt kinnitub - erinevalt kirstudest - alati kaane sisepinnale ning tuleb nähtavale alles laeka avamisel. Kui laeka tagaküljel puudub tahveldis, siis võib alumine hingelatt paikneda väljas.


1650-1750

- Tallinna nööbitegijate laegas
Tahveldisega laekal on peithinged - ülemine hingelatt kulgeb kaane sisepinnal, alumine hingelatt on sepistatud nurgikuna, mis viib šarniiri väljapoole (peithinged).


Autori foto:
Nööbitegijate tsunfti meistrite laegas TLM 5718, Tallinna Linnamuuseum




1688

Juhul kui laeka tagaküljel pole tahveldist, siis kulgevad alumised hingelatid enamasti laeka välispinnal.
Sama võime näha ka teistel TLM laegastel, mille tislerlikus viimistluses puudub tahveldis: kübarseppade ameti laegas TLM 3118 KM 1, valgenahaparkalite tsunfti laegas TLM 5702 KM 40 .

- Tallinna magistraadi laegas (alumised hingelatid kulgevad laeka maalitud välispinnal ning on samuti üle maalitud)

Tallinna magistraadi laegas, TLM _ 4540 KM 6, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1196146


1667

Kuni 17. saj. lõpuni sepistati laegaste-kirstude sepiseid paksemast latist ning töödeldi vaid ühelt poolt. Üleskummimist (raua kohrutamist) tagaküljelt kohtame minimaalselt. Materjaliks võis 17. sajandil olla nii taondatud latt kui ka kuumvaltsitud ribateras (paksus minimaalselt 3 mm), millest on kontuurid välja raiutud. Liikumist edasiandvad märgid ("komad") on sisse raiutud kujupunslitega, teistsuguste punslitega on kornitud taustad (mõlemad on raiumistehnikad, mille juures ei lõigata laastu). Peenemate joonte puhul võib oletada tsiseleerimist (lõiketehnika, mille juures eraldub laast).

- tsiseleeritud peensepis Kanuti gildi hõbedalaekalt

MÄRKUS (JM): saksapärases tsiseleerimistöös ei eristata kohrutust, vaid tsiseleerimine ühendab nii vormimis- kui ka lõiketehnikaid. Meie mõistes tsiseleerimisštihhel kannab seetõttu saksa keeles nimetust schnittpunztse e. "lõikepunsel".

Autori foto:
Kanuti gildi hõbeda laegas, TLM 4944, Tallinna linnamuuseum


1697


1697
17. sajandi lõpul on alanud õhema külmvaltsitud ribaterase kasutamine (paksus alla 3 mm). Materjal on olnud ühtlase paksusega ning pind kummaltki poolelt sile. Lõikamise ja raiumise jäljed on madalamad, õhemat materjali on hakatud tagantküljelt üles kummima ning eestpoolt punslitega tagasi lööma (kohrutustehnika, mille puhul võib oletada pehme separaua kasutamist). Kinnitusnaeltele on joodetud kummitud plekist pead.


- laeka lähivaade




- laeka üldvaade




Sadulseppade ameti laegas, TLM _ 5691 KM 29, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1188890



1780-1800

18. sajandi teisel poolel lisanduvad laegastele hinged, mis on valmistatud lukksepatehnikas. Näha on viilimist, lihvimist ja servade faasimist. Tsiseleerimist ega graveerimist pole kasutatud, ka kõige peenemad jooned on sisse raiutud (joonte servad on surutud üles, mida ei teki kohrutamisel ega terava punsliga lõikamisel). Tausta faktuurina on vahel kasutatud ka viilijälge.


- Tallinna lukkseppade ameti laegas


Lukkseppade ameti sellide laegas, TLM _ 5699 KM 37, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1188468


Puhtaksviilitud ja lihvitud pinnal on kasutatud termilist oksüdeerimist kuni tumesinise muutevärvuseni - mille järel on põhiornament puhastatud uuesti hõbedase toonini, jättes taustad siniseks. Kuna puhta metalli pind meenutab 250 a. hiljem veel niklit, siis võib oletada puhta nn. separaua kasutamist(JM).

[ Sama oksüdeerimistehnikat on kasutatud ka Tallinna köösnerite ameti laeka puhul (TLM 5700, 1768.a.) ]


- detailvaade laeka hingelatist



Autori foto:
Lukkseppade ameti sellide laegas, TLM _ 5699 KM 37, Tallinna Linnamuuseum,


 

LAEGASTE LUKUD.

Tallinna tsunftilaegastel esineb 3 tüüpi lukkusid, mis on kõik põrklukud.

LUKUD KAANE SISEKÜLJEL.
Kaane siseküljele on paigutatud enamasti põrkriividega vedrulukke (mille kogemata sulgemine põhjustab kollektsioonides suuri probleeme! ). Vähem esineb kantriiviga vedrulukke ning kahe riiviga vedrulukke, mille üks ots on kantis, teine lõigatud kaldu.
Keskse asendi tõttu on kaanelukkudel enamasti dekoratiivsed katteplaadid (võrdluseks: ustel kasutatud vedrulukud on sageli tagant avatud). Katte keskel võib olla ava, kust ulatub läbi võtmekarbiku põhi või katab seda ilustatud kapsel (sks. kapelle). Lukuvastuseks on lihtne nurgikon laekakasti esiserval.


sepishinged 1667,
lukk aastast 1784

- kaane külge kinnitatud vedrulukk - väliskuju poolest "kassipealukk" (sks. katzenkopfschloss), mille välisele katteplaadile on tsiseleeritud annetajat jäädvustav tekst.

Laegaste kassipealukud on analoogsed siseustel kasutatud vedrulukkudega, nende ümarat tagaosa on algselt tinginud tagaosas olev rõngasvedru. Antud luku mehhanismi on moderniseeritud 18. sajandil ning kinnineeditud korpuse sees on ilmselt moodsamad rullvedrud.

Autori foto:
Kanuti gildi hõbeda laegas, TLM 4944, Tallinna linnamuuseum


1748
Kui kaaneluku võtmeava paikneb tahveldise kaane all, siis on tahvlist moodustatud lükandkaas.
(Kasti esiseinale on vahel tehtud ka eksitav petik-lukuauk.)




- kahe kaanelukuga laegas






- sama laeka detail - lameda tahveldise all on isegi kaks lukuava

Fotod: Stanislav Stepaško
Müürseppade ameti sellide laegas, TLM 5129 KM 20, Tallinna Linnamuuseum

 

LUKUD LAEKA ESISEINAL.



1650-1750
RÕNGASVEDRUGA käärlukk (väliskuju poolest sks. katzenkopfschloss e. "kassipealukk") on vanem lukutüüp, mille tagaosas paikneb kaarjas,  külmalt pinnitud lehtvedru.

      
-  rõngasvedruga lukk laeka esiseinal (vaade laeka seest)

MÄRKUS (JM)käärluku mehhanismis puudub (põrk)riiv -  noolekujulist  lukuvastust   haaravad   rõngasvedru otstes toimivad haagid. Paljudel juhtudel on katkenud  lehtvedru asendatud uuema rullvedruga  või  on kogu lukk asendatud uue kandilise vedrulukuga, mille sees opn põikriiv (vt. alumiselt fotolt). Vanast "kassipealukust" on sel juhul jäänud kruviaugud ning pinnal võib näha  südamekujulise korpuse jäljendit.

Autori foto:
Laegas, TLM 8453 KM 81, Tallinna Linnamuuseum



1650-1750
PÕIKRIIVIGA VEDRULUKK  on harilikult kahe  lukuvastusega, milleks on kaldotsaga konksud. Konksud haagivad end põikriivi avadesse.  Riivi lükkab otsast rullvedru, mis on valmistatud lõõmutatud, seejärel karastatud vedruplekist  - laiemalt levinud alates 17. saj. lõpust. Varasematel lukkudel on selle asemel külmalt pinnitud lehtvedru.

        -  põikriiv liigub lukuvastuse suhtes risti   

Autori foto:
Nööbitegijate tsunfti meistrite laegas TLM 5718, Tallinna Linnamuuseum
Põikriiviga lukke  on reastatud  nii, et  laeka avamiseks on vaja keerata 2-3 erinevat võtit


      
-  gildikassa laeka lukk (ühise lukukorpuse sees on kolm erinevat lukku)




Autori foto:
Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum

 

LAEGASTE PIDEMED.


1650-1750
Laegaste otsaseintel on  tavaliselt tinatamata sepispidemed,  kinnitusaasade ümber võivad olla dekoratiivselt töödeldud pidemesildid.

      
-  tüüpiline pungisega sepispide 


Autori foto:
Nööbimeistrite_laegas_TLM_5718, Tallinna Linnamuuseum

1780-1800
      
-  lukkseppade laegas - pide asetseb erandlikult kaane keskel (ka hingede töötluses on palju erandlikku)


Autori foto:
Lukkseppade ameti sellide laegas, TLM _ 5699 KM 37, Tallinna Linnamuuseum


1882
19. sajandil  ilmuvad messingist valatud  pidemed


       
-  gildikassa laeka pidemed


Autori foto:
Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum

 

TEKSTID, SÜMBOLID, MAALINGUD.

Välistahvlite pinna maalimine.


1688
      
-  Tallinna magistraadi laegas (nn. "privileegide laegas")


Tallinna magistraadi laegas, TLM _ 4540 KM 6, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1196146

1688
      
-  maaling sama laeka (tahveldiseta) tagaküljel 

MÄRKUS (JM)maalitud laegastel ulatub maaling  tüüiliselt hingelattide peale - vastasel juhul võiks oletada isegi sepiste varasemat puhastamist. (Alles 1950-ndatest aastatest alates on kasutatud rooste eemaldamiseks  o-fosforhapet, mis  jätab  maalingu alles.)

Foto:  Martin Vuks
Tallinna magistraadi laegas, TLM _ 4540 KM 6, Tallinna Linnamuuseum
Kaane sisekülje maaling  + alumise paiknemisega lukk.  

1600-1700
Kui tellija on eelistanud  maalingut,  siis on  tisleritöö primitiivsuseni lihne. Alumised hingelatid  kulgevad laeka välispinnal  (kuna  tahveldist pole "segamas"). 

      
-  Tallinna kübarseppade ameti maalitud laegas


MÄRKUS
 (JM)töökorralduse iseloomuliku näitena on viimasena teostatud  maaling domineerivas seisundis - maaling ulatub sepise peale. 

Foto:  Stanislav Stepaško
Kübarseppade ameti laegas TLM 3118 KM 1, Tallinna Linnamuuseum

1667
      
-  Tallinna  valgenahaparkalite tsunfti maalitud laegas




Foto:  Stanislav Stepaško
Valgenahaparkalite tsunfti laegas, TLM 5702 KM 40, Tallinna Linnamuuseum

1640


      
-  tsunfti sümbolitega tahvel, paigutatud hingelattide vahele
MÄRKUS (JM) töö kavandamise iseloomuliku näitena pole laegast tevikuna kavandatud (puudub "peatöövõtja"): tahvli lisamise ajaks olid hinged  juba tapitud, seepärast tuli suurevõitu tahvli sobitamiseks seada hinged  viltu ("domineerib" viimasena tehtav  töö).







        -  detailsem foto laeka kaanest



Autori fotod:
Tislerite laegas, TLM 8478 KM 83, Tallinna Linnamuuseum

1768
Kaane siseküljele on liimitud  olulisi dokumente.


        -  Tallinna köösnerite ameti laegas (hinged on naelutatud paberdokumendi peale!)




Köösnerite ameti laegas, TLM _ 5700 KM 38, Tallinna Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1188843



sepishinged  1667,
lukk aastast  1784
Luku katteplaadile on tsiseleeritud teksti või sümboleid.
 
       
-  vahetatud lukule on lisatud tekstiga katteplaat 


Autori foto:
Kanuti gildi hõbeda laegas,  TLM 4944, Tallinna linnamuuseum


1882
19. sajandi lõpus on valmistatud ilma dekoratiivse viimistluseta  laekaid,  kaanele kinnitati vaid  graveeritud tekstiga plaat.

      
-  gildikassa laegas aastast 1882 - viimistluselt lihtne, kuid demonstreerib tehnilist keerukust:  laekal on nurkades eerungiga peittappseotised (sks. verdeckte zinkung mit gehrung), lukk koosneb  kolmest erinevast sektsioonist, millel on erinevad võtmed. Laekal on ka messingist valatud pidemed.

Autori foto:
Gildikassa laegas, TLM 5712 KM 50, Tallinna Linnamuuseum

 

VENE LAEGAS "TEREMOK"

- vn. ларец-теремок, sks. teremok, ingl. casket teremok .
Vene rahvuslikku tüüpi laegas (17. - 18. saj.),  millel on katuskaas, pide  asub ülal kaane keskel. Tüüpiliselt on laegas jagatud kolmeks:  eraldi lukustatav osa kaane sees,  põhiline ruum korpuses, kolmas ruum on topeltpõhja all.

      
-  teremok  (valmistatud  Vologdas - tüüpilisene on perforeeritud raudplekk)

URL= http://www.booksite.ru/fulltext/mas/tera/rus/188.jpg
      
-  ülemine  sektsioon avaneb peidikuna

URL= http://cdn.tvc.ru/pictures/mood/o/141/02.jpg


17. saj. lõpp

 

      
-  teremok, valmistatud Ustjugis - messing, emaleering)




URL= https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Russian_-_Casket_-_Walters_44237_-_Three_Quarter.jpg

 

 

KALDKAANEGA LAEKAD  

(sks. schrägdeckel-lade, soome vinokantinen lipas)


1795
       
-  kirjutuslaegas - sks. schreibkasten, ingl. writing box,  vn. ларец секретер

Kirjutuslaegas on kaldkaanega laeka algupärane vorm 16. sajandist, mil seda kasutati veel  kirjutus- ja lugemispuldina.   Kirjutuslaegaste hulka on loetud ka laekaid, mille sees hoiti kirjututarbeid ning  säilitati kirjavahetust. [Relas 2017]

KM 7942, Suomen Kansallismuseo
http://www.artefacta.fi/files/1468/661/15.jpg

1760-1770
      
-  väärtasjade laegas  ( sks. schatzlade,  ingl. treasure casket, vn. ларец для драгоценностей ) - mille kaldkaas ei toimi enam kirjutuspuldina.  (Siiski - osal kaldkaanega laegastest võib kaas  avaneda puldina ette.) [Relas 2017]


KM 2466, Suomen Kansallismuseo,
http://www.artefacta.fi/files/1482/661/28.jpg


18. saj.
      
-  õmbluslaegas  (sks. nähkasten, ingl. sewing box, vn.  швейная коробка)  - kaldkaanel on nõelapadi,  laeka sees on hoitud õmblustarbeid


URL=http://www.auktion-dannenberg.de/Lots/Images/1-K132-826.jpg

- 1885
      
-  rautatud  laegas  (kassalaegas?)


KB35, Suomen Kansallismuseo, 
https://www.finna.fi/Cover/Show?id=musketti.M012%3AKB35%3A&fullres=1&index=4

17. saj. lõpp


       
-  podgolovnik - vene "pea-alune"  laegas  (vn. ларец-подголовник,  ingl. chest podgolovnik)

Vene rahvuslikku tüüpi reisilaegas  väärtasjade hoidmiseks pea all. On olnud kuni 18. saj. keskpaigani kõigil jõukatel inimestel.  Kaldu on  kaane suurem osa, mis avaneb hingedest - selle  peale asetati padi. Väiksem osa kaanest  oli rõhtsas asendis (soome k. taitekantinen lipas). Laegas kaunistati perforeeritud raudplekiga, mille all oli  kas (värviline) nahk, värviline paber või  vilgukivi lehed.

URL= http://oldchest.ru/museum/sunduki-sunduchki/

      
-  podgolovniku rõhtsa kaaneosa all võis olla  sahtel (vrd.  kirjutuslaegas)


URL= http://petli-zamki.ru/upload/4/sunduk/4.jpg

 

 

EHETE (e. nipsasjade) KARBID JA -LAEKAD 

( > pr. nippe - "kaunistus" )  -   sks. schatulle, schmuckschatulle (>lad. scatula), vn. шкатулка, pr. coffret à bijoux, ingl. jewelry box        

-  pronksiaegne laastuvakk  Zürichist, mida on kasutatud ehtekarbina (sees on olnud kett).
Sari on valmistatud saarepuu laastust, kusjuures puit on lõhestatud mööda aastaringe (sobivat prussi  on tambitud ja muljutud kuni kihistumiseni).
Sarja kokkuõmblemisel on kasutatud ahel- e. pilupistet (sks. kettstich, spaltstich), okaspuust  põhi  
on naelutatud puidust tikkudega.  [Reschreiter 2013]


VÕRDLUSEKS: uusaegsete laastuvakkade sarjad on painutatud enamasti lõhestatud kuusepuulaastust.

URL=http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/ 13_Reschreiter_Winner_Grabner_Esche%20einmal%20anders.pdf


5.sajand e.m.a.

-  Vana-Kreeka ehtelaekad  - esinesid juba kõik tänapäevani tuntud laeka- ja kirstutüübid    [Brümmer 1985]


URL= https://books.google.ee/books?id=aGOPAz8BHvEC&dq= holzsarkophagen&hl=ru&source=gbs_navlinks_s


 

Hilis-Rooma  riivlukuga ehtelaekad  


Leitud on suuremal hulgal väikesi pronksvõtmeid, laekad ise on olnud tõenäoliselt puust ega ole säilinud.

-  võtit kanti (keerutati) enamasti sõrme otsas, mistõttu need läksid sageli kaotsi. Väiksematele võtmetele on antud sageli ka sõrmuse kuju   [Donald Jackson]


URL=http://romanlocks.com/Keys.html#Ring_keys

-  võtmed on tüübilt riiv-võtmed, millega on avatud laegaste tihvtlukke. Võtme keelel on keeruka  paigutusega nupud ("sõrmed"),  mis pidid riivi lükkamiseks läbima vastava tõkestiplaadi avad .

URL=http://de.wikipedia.org/wiki/Schloss_%28Technik%29#mediaviewer/Datei:Roman_keys.jpg

tihvtluku toimimise skeem  [Raine Borg]

URL=http://www.historicallocks.com/.../Roman-door-locks---more-images/


Eesti etnograafilised ehtekarbid (ehtevakad).


1745


Peale tagasihoidliku ornamendi on kasutatud ilusaid sarja jätkseotisi.

Ehtekarp (vacken) 1745,  ERM A 489:136/ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/629575







Ehtekarp, ERM A 616:143//ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/477967









Ehtekarp, vakk, ERM A 490:104, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/630213
      
-  koloreeritud  vakk  ERM-i kogust  (üks vähestest, kui mitte ainus värviline) 

Värvide puudumise põhjuseks võib olla kättesaadavate pigmentide puudumisest.

Ehtekarp, ERM A 509:5522//ab, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/506216
      
-  ehtekarp  linnalikust kultuurist


Ehtekarp, TM _ 3437:4 Aj, Tartu Linnamuuseum,
http://muis.ee/museaalview/2302256


 

MEREMEHEKAST 

e. sansukast   (> sks. schatzkiste -  "varakast", ka "leidvara kast"), ingl. sailor chest, vn. рундучок)


- 820
     
-  meremehekast Osebergi viikingilaevalt 

Viikingilaevade meremehekaste on kasutatud sõudjate istmetena. Lihtsa tüübeldatud nurgaseotiste kõrval on  kasutatud  ka  nn. viikingiseotist - küljelauad on vaheliti  ülekattes, mis lubab kasutada tüübleid mõlemas suunas. Kasti trapetsikujulised küljed annavad  istumisel suurema stabiilsuse ja vormipüsivuse.

Kulturhistorisk Museum Oseberg,  Oseberg 178 chest.
URL=http://www.musit.uio.no/webtjenester/bilder/web_hent_bilde.php?id=1695610&type=jpeg

viikingKombineeritud nn.viikingiseotise skeem - 
külgseinad toetuvad otsaseina  astmikule ning tüüblid  kinnituvad kummalegi kandile.  Kuna kirstu on kasutatud sõudepingina viikingilaeval, on pardapoolne kastisein kujutatud skeemil kõrgemana.

URL=
http://www.greydragon.org/furniture/chests/figure4.gif


-  õmmeldud laudsarjaga meremehekast e. sansukast (sansuvakk (JM) )
Sari on painutatud õhukesest kisklauast, otsad "õmmeldud" kokku, laudkaane  ja põhja tugevdamiseks  on  kasutatud rauda.


Meremehekast / Sansukast, HKM _ 3497:4 Ekm 4, Hiiumaa Muuseumid SA,
http://muis.ee/museaalview/2278598

-  Hiiumaa meremehe kast  
Kasti nurgad on tapitud sõrmtappidega, kasti küljed ahenevad traditsiooniliselt  ülespoole  (trapetsikujulised küljed annavad  istumisel  suurema stabiilsuse ja vormipüsivuse).


Meremehekast / Sansukast, HKM _ 4475:6 Ekm 4, Hiiumaa Muuseumid SA,
http://muis.ee/museaalview/2277703


1781 

-  inglise meremehe kast  - 19. sajandil üle värvitud,  uuendatud on  hinged ja pidemed. (Dokumenteeritud on meremehe viibimine Portsmouth´i vanglas 1781). Kast tundub olevat valmistatud saelaudadest.
 URL= http://www.frayedknotarts.com/images/Chests/Chest-4137/4137-3SM.jpg

 

 

TRANSPORDIKASTID

 

LAUDKAST 

(ingl. lumber box)  koosnes kuni 19, saj. lõpuni  tollistest saekaatrilaudadest. 19. sajandi keskel ilmusid tapitud nurgaga laskemoonakastid. Kui sajandi lõpul ilmusid sobivad traatnaelad, siis hakati kaste nurkadest naelutama, õhukeste  kastilaudade tootmine võimaldas kasutusele võtta raamkastid.  20. saj. algul hakkasid levima vineerkastid (Luther-Venesta). 


-  laudküna on kasutatud õlal kandmiseks, õõnestatud künast oli see kergem. Nurgad võisid olla tappseotisega, tüübeldatud või ka naelutatud. 

MÄRKUS (JM) küna kasutati laialdaselt tükk- ja puistematerjali kandmiseks (kuni odava plekkämbri ilmumiseni). Erinevalt ebamugavast toobrist saab küna kanda poolpõiki üle õla. Allmaatöödel on küna puhul oluline, et erinevalt toobrist saab seda ka  lohistada. Meie randades kasutatakse taolise konstruktsiooniga õngekasti.

Küna, mahuti, ERM EJ 492:136, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/746940


-  kalasabatappidega  kast  sisaldab minimaalselt naelu, kalasabatappidega nurgaseotis on liimitud.  Kaas  ja   põhi on naelutatud väikeste naeltega, tugevduseks on sisenurkadesse  sageli liimitud  tugevdusklotse.  Kasutati siseruumides enamasti  panipaigana, täidetud kujul  pole taoline kast tõstetav.

Kast, ERM B 68:179, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/612453


-  sõrmtappseotisega õllekast

Kuna kalasabatappide  valmistamist oli keeruline lihtsustada või mehhaniseerida, siis võeti  taarakastidel kasutusele liimitud sõrmtapid, mis on ilma "kiiluta"  (sks. fingerzinkung).

URL= http://www.kalasaba.com/w/pildiaken.php?MjAwOTA1MTIyMDMzMDY-780-0-1&toode=1


1920-40

-  A le Coq´i naelutatud nurgaga õllekast

Naelutatud taarakastid hakkasid levima alates  20. saj. algusest. Tollipaksuste saekaatrilaudade kasutamisel puudus vajadus täiendava raami järele. Kuna piisava tugevusega nael võis ajada lauaotsa lõhki, siis tugevdati  nurka plekiribaga (nael löödi läbi pleki).

Kast, õlle, ERM A 964:118, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/751316


 

SEPANAELTE valmistamiseks töötasid 16. sajandi  Belgias  ning levisid sealt  Inglismaale (u. 1590) ribalõikamise veskid (ingl. slitting mills), kus hõõguv raudlatt läbis valtsid ning lõigati  järgnevate lõikevaltsidega kohe peenteks ribadeks. Nendest neljakandilise ristlõikega ribadest taoti kuni 18. saj. lõpuni käsitsi sepanaelu.

LÕIGATUD NAELAD. 18. saj. lõpul hakati valtsitud ribaterasest  giljotiiniga lõikama  kiilukujulisi naelatoorikuid,  ribad, millest asuti 19. sajandil  mehaniseeritult valmistama  neljakandilisi ehitusnaelu.
  
TRAATNAELAD  olid 1870-ndatel aastatel veel nii peened, et "sobisid vaid pildiraami sisse löömiseks". Lõigatud naeltega võrdse leviku  said traatnaelad alles  19. saj. lõpus.  
[Visser 2011]

URL= http://www.detecting.us/wp-content/uploads/nail-illustration2.gif

 

RAAMKAST

  - ingl. cleated box -  on tänapäeval laialdaselt levinud transpordikast, mida valmistatakse nii laudadest kui ka vineerist. Raamkastil  on  (mõtteliselt) voodrist sõltumatu, liistudest (ingl. cleat) koosnev raamkonstruktsioon.


SISERAAMIGA KAST -  ingl. sheathed (closed) plywood box - levis 20. sajandi alguses laialdaselt pakkekastina, milles imporditi Euroopasse teed.  (Vineerist teekastidele on eelnenud laudkastid.)

-1916

-  Kuznetsovi hiina tee kast  ( sks. teekiste aus sperrholz,  ingl. plywooden tea chest, vn. ящик для  перевозки  фасованного чая) - sisaldas kokku 12 raamliistu (liistud olid kõigis nurkades) 
     
URL= https://www.pinterest.com/pin/304204149806011015/


1943

-  tüüpilisel teekastil puudusid tõstmiseks pidemed (tihedaks ja loksumiskindlaks ladustamiseks meretranspordil)

Teekastid toimetati kilpidena  Indiasse, kus need kokku pandi.  Arvestades tee netokaalu (ca 100 naela e. 40 kg), pidi kast kannatama  meretransporti ning suurt käsitsi laadimise koormust.

MÄRKUS (JM) kuna teekastid on ühekordseks kasutamiseks, on neid seejärel müüdud  teistsuguseks tehniliseks otstarbeks.  Nii on "teekastiks" hakatud inglise-ameerika käibekeeles nimetama kõiki sarnaste gabariitidega kaste - ka neid, mis on valmistatud lainepapist.


VÄLISRAAMIGA KAST -  liistudest raam kinnitub voodrile väljastpoolt.

-  laudadest raamkast  (ingl. cleated box)  - laudvooder koosneb õhukestest  kastilaudadest 
Kasti otsadeks on  raamistatud kilbid,  nelja pikema külje õhukesed lauad  on naelutatud otsmiste raamkilpide külge. Kasti  siseküljed on  puhtad. Pidemeteks on otstele naelutatud põõnad.   Kasti ümbritsevad rihvadena liistud, mille külge võivad kinnituda nii hinged kui ka sulgurid. Kuna õhukeste laudade otsad lõhenevad naelutamisel, siis kasutatakse laudkasti nurkadel  enamasti tugevdavat plekiriba.


URL= http://www.rednose.de/eBay/bilder/RKist2.jpg

      
-  Eesti eksportvõi vineerkast  1930-ndatel aastatel koosneb välisraamiga kilpidest (kasti sisepind  on  n.ö. "puhas" -  kogu raamkonstruktsioon paikneb väljaspool).

Võikast, Estonian Butter, ERM A 998:139, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/1607813

      
-   välisraamiga vineerkast   on tänapäevane transpordikast, mille  kõik 6 külge koosnevad liistudega  raamitud kilpidest. Kasti sisepinnad on  puhtad, naelutatud  nurgaseotised paiknevad väljaspool,  pidemeteks on  otstele naelutatud  põõnad. 

URL= http://www.rednose.de/eBay/bilder/k_Kiste.jpg
      
-  puitkonteiner (ingl. wooden crate) on suur välisraamiga kast

Kahveltõstukiga siirdamiseks võivad puitkonteineril olla all vastava kõrgusega jalased.

URL =http://www.qtrexinternational.com/4X4.jpg
      
-  tänapäevane laskemoonakast - nurki hoiavad koos metallnurgikud, mille külge kinnituvad  nii tõstmiseks kui ka lohistamiseks sobivad pidemed.  Kasti  välistoese moodustavad lisaks rautistele ka  puitliistud.


URL= http://www.ebay.de/itm/Polnische-Munitionskiste-Holzkiste-
oliv-gebraucht-Munitionskiste-Holztruhe-/391529467596?hash=item5b28f98ecc

 

 

VINEERIST MAHUTID

VINEER  -  sks. sperrholz, ingl. plywood, vn. фанера  - VÕRDLUSEKS :  ühe vineerikihi e. spooni ( > sks. span - "laast") nimetused on:  sks. furnier,  ingl. wood veneer,  vn. шпон.

MÄRKUS (JM):  spoonist liimitud  ümarad  vineermahutid on sisuliselt "liimitud laastuvakad"! 
(Vrd. laastuvakad  - sks. runde spanschachtel) 


20. saj. algus?

20. sajandi alguses hakkas eesti-inglise firma  Luterma/Venesta esimesena tootma veekindla liimiga tahvelvineeri (sks. sperrholz, ingl. plywood, vn. фанера ).  Tallinnas valmistatud Venesta vineerist valmistati Londonis teekastid (kokkumonteerimata kujul) [Kermik 2002], mille abil toimetati India ja Tseiloni teed  Inglismaale, Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

-  vineerist teekast -  ingl. plywooden tea chest, sks. teekiste aus sperrholz  - kastil puuduvad vineerkaas ning neli nurgaplekki, ülaservale on lisatud täiendavaid nurgikuid.


MÄRKUS (JM):  teekaste valmistati nii  12  kui ka 8  nurgaliistuga  Kuna  8 nurgaliistuga konstruktsioon (vt. pildil) ei sisalda  nurgaposte (-liiste), siis pole formaalselt tegemist raamkastiga.

-  vineerist kübarakarp  - sks. runde hutschachtel aus sperrholz,  ingl. plywooden hat box,  vn. шляпная  коробка из фанеры
  
URL= http://erablago.ru/ckfinder/userfiles/images/8.jpg

- 1902

-  Luterma nn. kübarakartong  ( > sks. hutkarton) on valmistatud "mähkimismeetodil"  - õhuke spoon mähiti  katkematult mitu korda ümber vormi.  Triibud  (fluted  boards) tulenevad kuni 1902. aastani kasutusel olnud soonitud pressimisplaatidest  [Kermik 2002] 


MÄRKUS (JM)kui kõik vineerist kübarakartongid on internetiressursside  järgi otsustades (03.03.2017) valmistatud vaid "mähkimismeetodil",  siis on need kõik Luterma-Venesta tooted .

URL=http://www.skinnerinc.com/auctions/2313/lots/176


a-  Luterma-Venesta  kübarakartong  -  mille kantide tugevdamiseks on  kasutatud erilist plekknurgikut
MÄRKUS
 (JM):   internetiressursside  järgi otsustades (03.03.2017) on perforeeritud nurgaplekki kasutatud vaid  Briti saartel müüdud Venesta kübarakartongidel. Lähivaadetelt on näha, et  perforatsioon on pressitud vineeri sisse jõuga, mis tekitab avadesse haakuvad "spooninupud"

URL= http://fluxindy.com/wp/wp-content/uploads/2014/10/hatbox5-330x412.jpg


-1902

-  Luterma  tahvelvineerist valmistatud kohver (handkoffer aus sperrholz, ingl. plywood  suitcase)



Kohver, vineerist seintega, RM _ 4837 Aj 781:12, Virumaa Muuseumid SA,
http://muis.ee/museaalview/953704

- Luterma kohver - Luterma Tallinna Kartongivabriku toode, mille sarjad on valmistatud mähkimismeetodil Kohver LUTERMA, HKM _ 2323:5 AjE 2, Hiiumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/2245714. sssSchaumanni vineerkohver -
Jyväskyläs asunud Wilh. Schaumans Fanervabrik´i toode (turustas oma tooteid Venesta kaudu)


-  Luterma ovaalne kohver  (Luterma Kartongivabriku toode) - enamasti töövahendite kaasavõtmiseks kasutatud kohver.  


MÄRKUS (JM):   internetiressursside  järgi otsustades (03.03.2017) puudub sellel maailmas analoog.

Kohver(kartong), EPM TR 806:4 E 301:4, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1218257


pildistada TLM kultuuriloolisest kogust!
-   vineerist ämber, valmistatud mähkimismeetodil  (LUTERMA)
pildistada TLM kultuuriloolisest kogust! -   mustapesu tünn, valmistatud mähkimismeetodil  (LUTERMA)
-   vineertünn  valmistatud mähkimismeetodil  (mähkimismeetodfil on valmistatud ka vitsad)



Jahunõu, vineerist, EPM TR 828:10 E 308:10, Eesti Põllumajandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1223227

   -  vineertünn  -  painutatud 3-kihilisest vineerist (jätkatud ühendusribadega)


Jahu tünn, ERM A 764:142//abc, Eesti Rahva Muuseum,
http://muis.ee/museaalview/531769

     
-  vineertünnid meie piimatööstuses


Lõssipulber vineerist tünnides, Türi võitööstuses 1960.a., EPiM FK 1231, Eesti Piimandusmuuseum,
http://muis.ee/museaalview/1143587


 

KASUTATUD PUBLIKATSIOONID

1. Elfriede Brümmer (1985). Griechische Truhenbehälter. In: Jahrbuch der Deutschen Archäologischen Instituts, Bd 100, S. 1-168. Walter de Gruyter & Co Berlin.
[www] https://books.google.ee/books?id=aGOPAz8BHvEC&dq=holzsarkophagen&hl=ru&source=gbs_navlinks_s(16.02.2017)

2. John Dede (1844). Der Handel des Russischen Reichs. Mitau & Leipzig: Verlag von G.A.Reyher.
[www] https://books.google.ee/books/about/Der_Handel_des_Russischen Reichs.htmll?id=YbhRAAAAMAAJ(13.01.2017)
3. Eesti muuseumide veebivärav. Kultuuriministeerium. [www] http://www.muis.ee/(16.02.2017)
4. Finna - Suomen arkistojen, kirjastojen ja museoiden aarteet. [www] https://museot.finna.fi/(16.02.2017)
5. Kersti Kaljuvee (2005). Väike saksa-eesti terminoloogiline valiksõnastik mööblitööstusele. Tartu Ülikool. [Magistriprojekt].
[www] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17131/Kaljuvee_Kersti.pdf (12.01.2017)

6. Jüri Kermik (2002). A.M.Luther 1877-1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus. Tallinn: Kirjastus Sild.

7. Stefanie Klooß(2013). Endmesolithische und frühneolithische Jagd- und Fischfanggeräte von der Ostseeküste Mecklenburg-Vorpommerns.- Bodendenkmalpflege in Mecklenburg-Vorpommern, Jahrbuch 61,2013.
[www] http://www.academia.edu/19798954/S._Klooß_Endmesolithische_und_frühneolithische_
Jagd-_und_Fischfanggerätevon_der_Ostseeküste_Mecklenburg-Vorpommerns._
Jahrbuch_Bodendenkmalpflege_Mecklenburg-Vorpommern_61_2013_2015_7-41(16.02.2017)

8. Kringla - Riksantikvarieämbetet. [www] http://www.kringla.nu/kringla/(16.02.2017).

9. H. Moora (1965). Vanimad asulad ja ehitised Eesti alal. Koguteosest "Eesti arhitektuuri ajalugu". Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1965

10. .Marika Mägi (2006). Eesti esiajalugu (Kiviaeg). Tallinna Ülikool. [Konspekt]. Tallinn.
[www] http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo Instituut/Arheoloogia osakond/Eesti esiajalugu (Kiviaeg).pdf (12.01.2017)

11. Marika Mägi (2006). Eesti esiajalugu (Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg). Tallinna Ülikool. [Konspekt]. Tallinn.
[www] http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo Instituut/Arheoloogia osakond/Eesti esiajalugu
(Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg).pdf (12.01.2017).
12. Marika Mägi (2006). Esiajalugu 1. Tallinna Ülikool. [Konspekt]. Tallinn.
[www] http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo Instituut/Arheoloogia osakond/Esiajalugu 1.pdf (12.01.2017).

13. Vello Mäss (1996). Muistsed laevad, iidsed paadid. Tallinn: Kirjastaja ajakiri "Horisont"

14. Alois Nedoluha (2013).Geschichte der Werkzeuge uńd Werkzeugmaschinen.-Blätter für technikgeschichteHeft 22 / Hrgs. Josef Nagler.
Technisches Museum für Industrie und Gewerbe in Wien. Forschungsinstitut für Technikgeschichte. Springer-Verlag 1960.
[www] https://books.google.ee/books?id=sxOpBgAAQBAJ&dq=Alois+Nedoluha+(1960).
+Geschichte+der+Werkzeuge+und+Werkzeugmaschinen.&hl=ru&source=gbs_navlinks_s(16.02.2017)

15. Andres Rattasepp(2014). Kasetohust punutud Eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. [Magistritöö].
[www] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41872/rattasepp_andres_magister_2014.pdf (17.01.2017)

16. Anne Reichert (2009). Versuche zur Rekonstruktion des 7000 Jahre alten Brunnengefässes von Erkelenz-Kückhoven. - Experimentelle Archaeologie in Europa, Bilanz 2009, Heft 8. Isensee Verlag, Oldenburg. 2009.
[www] http://www.museum.steinzeitpark-albersdorf.de/Rindenbehaelter-AR.pdf (16.02.2017).

17. Anne Reichert (2011). Zwischen Rinde und Holz: Bast - textiles Material der Steinzeit.
[www]http://www.museum.steinzeitpark-albersdorf.de/BastAR-HK-Begleitband.pdf(16.02.2017).

18. Jukka Relas (2017). "Vinokantiset lippaat: kirjoitustelineiden perilliset Kansallismuseossa". Artefactum 7, Helsinki: Artefacta, 19.9.2016[www] http://www.artefacta.fi/tutkimus/artefactum/7 (12.01.2017).
19. Hans Reschreiter(2009). Fein verziert im Untergrund: Spanschachteln der ältesten Eisenzeit. Wien. - MAGW, Band 139, S. 115-121.
[www] http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/09_
Reschreiter_Spanschachteln_klein.pdf (14.01.2017).

20. Reschreiter, H., Winner, G., Grabner, M. (2013). Esche einmal anders. Freiburg im Breisgau: Janus-Verlag.
[www] http://www.nhm-wien.ac.at/jart/prj3/nhm/data/uploads/mitarbeiter_dokumente/reschreiter/13_Reschreiter_Winner_Grabner_Esche%20einmal%20anders.pdf (14.01.2017).

21. Christoph Schindler (2009). Ein architektonisches Periodisierungsmodell anhand fertingunstechnischer Kriterien, dargestellt am Beispiel des Holzbaus. Diss. ETH Nr. 18605. Eidgenössische Technische Hochschule Zürich.
[www] https://books.google.ee/books/about/Ein_architektonisches_Periodisierungsmod.htmll?hl=ru&id=
M7o3lj5jgxEC(16.02.2017).

22. Wolfgang Schwerdt (2012). Seefahrt Aspekte: von der Frühzeit bis zum 19. Jahrhundert. Neobooks.
[www]https://books.google.ee/books/about/Seefahrt_Aspekte.htmll?hl=ru&id=CYEvAwAAQBAJ(16.02.2017).

23. Ulrike Sommer (2016).Using organic materials in prehistory.[Coursebook 2016/17] /Institute of Archaeology University College London.
[www] https://www.ucl.ac.uk/archaeology/studying/undergraduate/courses/coursehandbooks/
ARCL2041_organic_materials.pdf(16.02.2017).

24. Suomen museot online. Museovirasto. [www] http://www.suomenmuseotonline.fi/(16.02.2017)

25. Thomas D. Visser (2011). Nails:Clues to a Building´s History. Historic Preservation Research. University of Vermont.
[www]http://www.uvm.edu/histpres/203/nails.html(16.02.2017).

26. Jürgen Weiner (2012). Bandkeramische Brunnen - Ausnahmebefunde oder Standartinstallationen zur Wasserversorgung? Wasserwirtschaftliche Innovationen im archäologischen Kontext - Von den prähistorischen Anfängen bis zu den Metropolen der Antike. Rahden/Westf.:Leidorf 2012. Verlag Marie Leidorf GmbH.
[www] http://www.academia.edu/10163500/Bandkeramische_Brunnen_-_Ausnahmebefunde_oder_Standardinstallationen
zur_Wasserversorgung_In_Innovationen_in_früher_Wassertechnologie._Clusterforschungen_des_DAI._Cluster_2
Innovation_technisch_sozial_2013_83-92_Rahden_Westf._(16.02.2017).

27. Е.Кузнецова (s.a.). Сундук "kirstu". [www] http://www.vadjamaa.narod.ru/library/08.html (16.02.2017).
28. Аношкин, Н. И. (2014). Эрзянский ЭРЯМО ПАРЬ - уникальный предмет культуры Эрзя народа. Uralistica -
финно-угорская социальная сеть исследователей, активистов и политиков.
[www] http://uralistica.com/profiles/blogs/2161342:BlogPost:226337 (16.02.2017).
29. Федотов,Г. Я.(1991). Секреты бондарного ремесла. Москва: изд. "Экология".

30. Donald Jackson. Roman Gallery of Locks, Keys & Seals. [www] http://romanlocks.com/index.htm (02.03.2017)
31. Raine Borg. Historical Locks. [www] http://www.historicallocks.com/ (02.03.2017)